“Lumehelbekesel taovad vanemad kõik kinni.” Ehk kuidas jäätmeteta eluviis mul päriselt tudengina raha kokku hoida aitab.

Kui näitan, kuidas ma umbes korra kuus ökopoest kuivaineid ostan, tekitab see mõnes inimeses küsimuse, kas jäätmeteta elu on suure rahakoti sõber. Üks netikommentaator olevat minu kohta isegi kirjutanud: “Lumehelbekesel taovad vanemad kõik kinni.” Me vanematega siiani naerame selle üle, sest olen viimased viis aastat maksnud ise nii kodukulude kui ka toidu eest ning mu elu ei saaks olla kaugemal priiskamisest. Kuigi ökopoe riis maksab tõepoolest poeriisist rohkem, siis minu säästud tulevad tarbetutest asjadest keeldumisest, kodus oleva tarbetu müümisest ja korduskasutamisest (mh kasutatu ostmisest ja asjade laenutamisest). Kirjutasin kord Swedbanki blogi Kukkur sarjas “Keskkonna kolmapäev”, kuidas jäätmeteta eluviis võib aidata säästa kuni 1400 € aastas. Sealt saab alla laadida ka exceli tabeli, millega arvutada, palju hetkel ühekordsele kulutad ning palju võiks säästa. Jäätmeteta elus on aga säästvaim just mõtteviis!

Kirjaklambrist, vanast purgist, küünlatahist ja oliiviõlist küünal. Valmistatud viie minutiga kasutades juhiseid Bea Johnsoni raamatust  "Jäätmeteta kodu".

Minimalism on jäätmeteta elu oluline osa

Minimalism aitab tõsta fookuse asjadelt eemale ning küsida: mis on see, mida päriselt oma elus tahan? The Minimalists (minimalistid) blogi autorid defineerivad seda nõnda: “See on tööriist enda elu üleliigsest vabastamiseks, mis soosib olulisele keskendumist, et leiaksid õnne, rahulolu ja vabaduse.” Kui kulutame vähem aega asjade teenimiseks - nende ostmiseks raha teenimiseks, transportimiseks, hoiustamiseks ja hooldamiseks - on meil rohkem aega keskenduda endale olulisimaile - perele, sõpradele, unistustele. Küsime endalt “kas ma saan seda endale lubada” asemel midagi võimsamat: “Kas see kohv on väärt 2.5 € minu vabadusest?”

 

Iga kord, kui väldime prügi, võidame

Prügi vältimine annab omaette kõrgema eesmärgi, miks mitte ebavajalikule raha kulutada. Ma ei hoia raha kokku sellepärast, et ei saa endale midagi lubada või et viie aasta pärast on eesmärk korter osta. Raha kulub vähem sellepärast, et iga poest ostmata jäetud krõpsupakk või hõbepaberis šokolaaditahvel on nähtav võit plastireostuse ja ületarbimise üle. Minu arvates pakub ostude vältimisel keskkonna säästmisele mõtlemine suuremat rahuldust kui sentide lugemine. See tähendab, et kui mu palk kahekordistub, siis ma ei hakka rohkem kiusatustele kulutama, vaid rohkem oma kasvukontole investeerima.

 

Vähem kokkupuudet reklaamiga = vähem ideid, kuidas oma raha kulutada

“Unsubscribe” vajutusega e-rämpspostist, Omniva kleepsuga tellimata saadetistest ja pelgalt müügitööga tegelevate sotsiaalmeediamõjutajate jälgimisest keeldumine aitavad vältida uusi ideid, kuhu oma raha kulutada.

 

Asjade kärpimine harib ning pakub lisasissetuleku võimalust

Minimalism annab prillid oma asjade teistsuguse pilguga vaatamiseks. Vahel võib selguda, et vähem asju pakub meile rohkem rahuldust ning ülejäänu eest saab kopsaka summa teenida. Viimasel ajal olen hakanud riideid teise pilguga vaatama ning olen tegelenud oma kapselgarderoobi loomisega. Kuigi mul on vähem asju, ei ole mul tunnet, et pole midagi selga panna, sest kõik sobib omavahel kokku ja näeb hea välja. Lisaks olen otsustanud müüa suurema osa oma riideid maha - asi, millega, ma poleks kaks aastat tagasi kindlasti nõus olnud.

 

Korduskasutamine = osta ühe korra terve elu varu

Ja alles nüüd jõuame olukordadeni, kus me ei saa keelduda ega kärpida, vaid otsustame tarbida. Ma ei pea poes järel käima enamikul ühekordsetel kodutarvetel, mida teised ostavad (välja arvatud lambipirnid, lahtine tualettpaber ja patareid - need plaanid asendada laetavatega), sest mul on korduskasutatavad alternatiivid. Olen nüüdseks jäätmeteta elu poole püüelnud aasta ja seitse kuud ning kui midagi osta otsustasin, siis teenis see ammu end tasa.

 

Kui sul ongi vaja asju kasutada siis:

●     Paljusid asju saab tasuta laenutada: raamatukogust saab laenutada raamatuid, lauamänge, treeningvahendeid, õmblusmasinat jne. Sõbrad aitavad ka hea meelega, kui sa oled normaalne inimene ja ise hoolitsed, et asi aegsasti nende kätte tervena tagasi jõuaks.

●     Mitmed asjad on ilmselt kodus juba olemas: toiduainetele sobivad purgid (vt ka lugu Facebooki gruppidest, kust neid küsida), plastkarbid. Ja kui näiteks mõni kodumasin ülesse ütleb või sokki auk tekib, saab neid ju parandada.

●     Mitmeid asju saab ise teha: riidest toidukotid, meigieemalduspadjad, mesilasvahast säileriie

●     Mitmed asjad on inimestel lihtsalt üle. Mul oli kodus kohvikannupress ning ühel neiul oli kodus ainult kohvikannu klaasosa, mille ta oli nõus mulle andma. Teisel oli täpselt minu telefonile sobiv tagakaanekaitse. Leidsin mõlemad grupist “Prügi aardeks taaskasutus”.

●     Asju saab küsida sünnipäeva- või jõulukingituseks: täitesulepea, roostevabast terasest termos või pudel, silikoonmatt jne. Mul on eraldi nimekiri, kuhu kirjutan jooksvalt mõtteid praktilistest asjadest ning kui keegi küsib, mida vajan, saan sealt üle vaadata.

●     Asju saab osta kasutatuna: vahetatava teraga metallraseerija, vedrukaanega purgid. Ma olen viimaste kuude jooksul pidanud soetama arvuti (30 € - Macbook Air), kaamera (100 € - Nikon) ja mantli (12 €). Olen kasutatut ostes säästnud 1470 € - sähh sulle kooki moosiga!

●     Targalt valitud korduskasutatavad asjad tasuvad algse investeeringu ära: nt 19 € menstruaalanum aitab naistel viie aasta jooksul säästa SADU eurosid.

●     Oma termosesse kodus tehtud jook on soodsaim, kui mitmed kohad teevad oma termosesse ostmisel ka allahindlust.

 

Äratarvitatav - kui see hoida lihtsana, siis ei kulu palju raha

●     Siit saab Tartu näitel lugeda, kust lahtist kaupa osta. Minu puu- ja köögiviljad, pähklid ja kuivatatud puuviljad, šokolaad (ostan ülimalt harva), juust, või, kohupiim, kala ja liha (jah, tarbin neid, aga vähe) ei erine oma hinna poolest sellest, mida pakendis müüakse. Kui ökopoest ingverit või kurkumijuurt ostan, võtan täpselt nii palju kui vaja ja saan need tavaliselt sentidega. Tänu sellele, et hoian nii paljude muude asjade pealt kokku, võin enda teenitud raha eest lubada endale veidi kallimat riisi ning osta bulgurit ja kuss-kussi. Lahtiste ubade ja kikerherneste ostmine on aga soodsam kui konservide ostmine. Ostan oma nädala toidu ühe korraga ning sellele kulub umbes tund nädalas.

●     Kasutan vähem puhastusvahendeid, sest iga asja jaoks ei ole vaja eraldi ainet. Minu sidrunhappelahusest üldpuhastusvahend on olematu hinnaga.

●     Kasutan vähem kosmeetikat ning kauakestvamaid hügieenitarbeid (loe lähemalt siit). Minu 5 € tahke šampoon kestab kauem kui kaks pudelit tavašampooni. Viimased 9-10 kuud olen kasutanud sama hea lõhnaga seebitükki dušigeeli asemel.

 

Käitlemine ehk ringlusse saatmine ning kompostimine

●     KORTER. Vaatasin, millised on kortermajade prügiveo hinnad minu piirkonnas. Pakendijäätmete vedamise eest tasume poes pakendit ostes ja see ei kuulu korraldatud jäätmeveo alla. Paberit ja pappi veetakse ära tasuta. Minu piirkonnas on olmejäätmete vedu on biojäätmete veost peaaegu neli korda kallim. Kui suudaksime kortermajana olmejäätmete kogust vähendada, saaksime vähem olmejäätmete vedu tellida ning raha säästa.

●     ERAMAJA. Pakendikoti teenus on tasuta ja sellega saab liituda siin (*kui see on sinu piirkonnas olemas). Paberi- ja papikonteinerit tühjendatakse tasuta, kuid oma papi ja paberi võib viia ka lähimasse tasuta kogumiskonteinerisse (vt kuhuviia.ee). Kui on võimalus kompostihunnikut kasutada, siis on see samuti tasuta.

 

Ja kui mingisugused asjad ongi liiga luksuslikud või mittekättesaadavad, siis neid ei pea kasutama.

Inimeste rahalised võimalused, asukohad ja soovid on erinevad. Minu siidist hambaniit on ostetud poest, aga selle asemel võib kasutada siiditükilt tõmmatud siidiniiti. Peagi tutvustan Zao taastäidetavat kosmeetikat, sest minu arust on äge, kui müüakse selliseid alternatiive, aga kosmeetikat võib mitte kasutada või ise teha - lihtsalt, mina eelistan kasutada ja pelgan isetegemist. Kasutan hambapastatablette, aga kõik ei pea seda tegema. Need nipet-näpet asjad pole põhjus, miks mitte püüda säästa raha ja keskkonda nendes valdkondades, mis meile kättesaadavad ja taskukohased on.  

Vaata lisaks:

*** 

Millised on need keskkonnasõbralikud harjumused, mis Sul raha säästa aitavad?


Eelmine
Kuidas mõjutada lähedasi ja sõpru rohelisemalt käituma?
Järgmine
Korduvalt täidetav kosmeetika on tulevik

4 vastust

Email again:
Kerli 2. aprill 2019
No ei ole Viljandis pakendikoti teenust
Kristin 2. aprill 2019
Ma ei osta kunagi enam mitte ühtegi veepudelit! Okei, tõenäoliselt paar tükki ikkagi elus veel tuleb ette, aga korduskasutatav ja kaasaskantav veeanum muutis mu maailma :). Üldiselt ma väldin igasugu poolfabrikaate ja valmistoitu ka, aga eks tuleb ka neid patuseid päevi ette, kus haaran poest mingid kananagitsad vms :P. Ah ja lisaks, ma olen endale päris palju mööblit hankinud jäätmejaamadest, kuhu inimesed viivadki endale mittesobivat mööblit ja täna nt. ma tõin sealt jalanõudele riiuli, lillepotid ning täiesti kasutamata alles pakendis oleva kardinapuu ning ma maksin ainult bensiini ja kondimootori eest. Ma arvan, et see on päris suur võit, sest mööbel on üldiselt uuena väga kallis ja ma ei ole nii prits, et ma ei suudaks kappi tolmust puhtaks pühkida :P.
Suletud Ring 2. aprill 2019
@Kristin, vau, mis säästud :D Kui mul kunagi mööblit vaja on, siis kindlasti lähen jäätmejaama piiluma.
@Kerli, kahju kuulda. Eks nagu ütlesin, võimalused erinevad piirkonniti. Võib-olla aitab lähima pakendikonteineri otsimine aadressilt: kuhuviia.ee. Lisaks võib Ragn-Sellsilt kirja teel uurida, millal on neil plaanis pakendikoti teenust ka Viljandis pakkuda.
Heli 2. aprill 2019
Ka kortermaja saab omale tasuta pakendite äraveo tellida (kui TVO ja Ragn-Sells selles piirkonnas seda teenust pakuvad) - http://www.tvo.ee/elanikele/kortermajale. Tasuda tuleb konteineri paigaldamise eest ja siis muidugi tühisõitude eest või juhul, kui on valed jäätmed sees. Aga kui kasutatakse eesmärgipäraselt, on tasuta nii vedu kui konteinerirent.