Ma ei kavatse enam kunagi küpsetuspaberit osta - ehk kuidas jäätmevabadus aega säästab

Meil sai hiljuti udupeen ökopoest ostetud pleegitamata küpsetuspaber otsa. Ostsin selle umbes aasta tagasi 2-3 € eest. Avastasin aga hiljem, et täiesti tavalisest poest saab osta soodsamalt pleegitamata ja komposteeritavat paberit. Ja siis leidsin natuke hiljem, et mõttekam on investeerida korduskasutatavasse silikoonist küpsetusmatti. Miks osta terve elu aastas üks rull küpsetuspaberit ja lasta selle tootmiseks, transportimiseks, turustamiseks, vedamiseks ja komposteerimiseks ressursse kulutada, kui saab terve elu kasutada kahte silikoonmatti.

Kuna inimesed on väga erinevad, siis on ka need “ilmselged” asjad erinevad. Ma polnud kunagi näinud, et keegi küpsetaks ahjus midagi silikoonist matiga enne, kui tuttav mulle seda võimalust mainis. Samas olen oma elus näinud jällegi sellist keskkonnasõbralikku käitumist, mis võib-olla mõnele teisele jälle üllatuse või uue harjumuse tekitamisena tuleb. Ja selles pole midagi halba. Usun, et kui Bea Johnsoni “Jäätmeteta kodu” Eestis välja tuleb, siis kõik saavad mulle sarnaselt avastada, et pole need lihtsad soovitused nii ilmselged ühti.


Hiljuti rääkisime ühe teise jäätmevabaduse poole pürgiva neiuga ligi 50 inimesele jäätmevabadusest. Rahvas vähemalt näis väga huvitatud, arutles aktiivselt kaasa ning säravate nägudega inimesi jäi hiljemgi meiega vestlema ja küsimusi küsima. Ruum oli äärest ääreni kuulajaid täis ning hea on tõdeda, et ka teised esinemised on alati peegeldanud suurt huvi selle teema vastu. Nii tore, kui saad jäätmevabadusega inimestes elevust tekitada.


Publikust kerkis üks väga asjalik küsimus, mis kõlas umbes nii: “Kas on mõtet sellega üksi tegelemisele nii palju aega kulutada, kui suuremas plaanis jääb see panus üsna väikeseks?” Olen sellele küsimusele ka varem vastanud oma blogis kirjutise “Miks võiks püüelda jäätmeteta elustiili poole?” all. Küsijale põhjendasin aga ühe inimese mõju sellega, et kui paned n-ö jäätmevabaduse prillid pähe, siis saad aru, mis on mõttetu ressursikulu, mis vajab ühiskonnas muutmist ning saad midagi ette võtta. Tõin näiteid, kuidas pakendivaba kogukond on (korduvalt) pelgalt ühe inimese initsiatiivil palunud tuntud poodidel vähem pakendit kasutada ning see on töötanud. Või kuidas kohvitopside teemalisele arutelule on järgnenud keskkonnasõbralikumaid alternatiive toetavad kampaaniad tanklakettidelt ja kohvikutelt - me ei tea, kas siin on seos, aga igatahes oli aktiivne arutelu inimeste seas enne ja muutused pärast. Rääkisin ka sellest, kuidas ma ei pea oma lähedasi ja tuttavaid kuidagi survestama, vaid nad tulevad ise küsima, kuidas midagi paremini teha ning võtavad ise muutused omaks.


Kuigi alguses tuleb selle elustiiliga alustamiseks natuke uurimistööd teha, siis käime oluliselt vähem poes süüa ostmas ja kulutame sellele vähem aega. Iga kord, kui saavad otsa ühekordsed raseerijad, tampoonid, hügieenisidemed, küpsetuspaber, toidukile, ühekordsed nõud, ühekordsed vatitupsud, salvrätikud, prügikotid, majapidamispaber ja kõrvatikud, tähendab, et peab kulutama eraldi aega, et minna poodi neid ostma. Oma raskelt teenitud raha (ja aega) kulutatakse millelegi ülimalt mõttetule, investeeritakse prügimäele. Siis tuleb need asjad, mis võtavad korduskasutatavatest oluliselt rohkem ruumi, ilusti ära panna, et segadust ei tekiks. Lisaks peab kõigi nende asjade võrra rohkem prügi välja viima. Seega, kas need ikka säästavad aega ja on kiired lahendused? Parem on mõelda nutikalt läbi, millest võiks loobuda ning milliseid korduskasutatavaid alternatiive võiks kasutusele võtta.


Mitte loomaks illusiooni, et istun kodus ja tegelen ainult jäätmevabadusega, ütlesin ausalt, et töötan mitmel töökohal, olen mitmes organisatsioonis vabatahtlik ning lõpetan ülikoolis magistrit - ehk siis ma ei erine ses osas oma tutvusringkonnast. Jäätmevabadus on tegelikult väike, kuid oluline osa minu elust. Mis puudutab suurt hõivatust, siis plaanin nüüd küll igatahes vabamalt võtta ja oma koormust see aasta vähendada, et nautida ajasäästu, mida selline eluviis võimaldab, oma lähedaste seltsis. Igatahes on mul targemat teha, kui poes küpsetuspaberit ja muud taolist ostmas käia. On vabastav mõelda, et ma ei kavatse seda enam mitte kunagi teha.



Eelmine
Jäätmeteta elustiili hügieenitarbed
Järgmine
Lihtne näohooldus

7 vastust

Email again:
Anna 17. jaanuar 2019
Igaks juhuks soovitatakse silikoonist küpsetamistarvikuid enne kasutamist 4 h 200 kraadi juures kuumutada. Siin on täpsem selgitus: https://www.facebook.com/coalitioncleanbaltic/photos/a.490210274390520/1969300363148163/?type=3&theater
Mari-Ell 17. jaanuar 2019
Kas silikoonist küpsetusmatt ei lagune kauem kui küpsetuspaber? Või Eestis töödeldakse neid ümber? Ise kasutan pleegitamata küpsetuspaberit, iga lehte kasutan 4-5 korda kuni enam kasutamiseks ei kõlba ja see tundus mulle loodussõbralikum kui osta uus silikoonmatt. Päriselt zero waste oleks ahjuplaat lihtsalt õliga kokku määrida, aga ahjuplaadi pesemine on väga ebamugav ja siis ma tõenäoliselt ei kasutaks enam oma ahju :D
Suletud Ring 17. jaanuar 2019
@Anna Aitäh!
@Mari-Ell Laguneb küll, aga jäätmevabaduse (ja jäätmemajanduse) reeglid lähevad selliselt, et korduskasutatavus tuleb enne taaskasutamist ja komposteerimist. Kasutasin samuti iga lehte korduvalt ning panin alles raskes seisus bioprügisse. Kui eesti keskmine naine ostab iga aasta uue küpsetuspaberi (59 küpsetuspaberirulli minu puhul siis veel jäänud), siis iga küpsetuspaberi ressursside saamiseks, transportimiseks, tootmiseks, pakendamiseks, vedamiseks, turustamiseks, prügiveoks, komposteerimiseks kulub ressursse. Kokkuvõttes on kulu loodusressursside, minu aja ja rahakoti arvelt suurem paberiga kui siis, kui kasutan neid kahte silikoonmatti korduvalt. Ja ilma selleta rikuksin, nagu mainisid, lihtsalt ahjupanni ära.
Ruta 17. jaanuar 2019
Seda silikoonist matti ei saa kahjuks leivavormis kasutada. Kääritatud leivaga ei toimi vormi määrimine, sest tainas on seal u 18h ja leib jääb vormi külge.
O 17. jaanuar 2019
Vastuseks Rutale: mu elukaaslane teeb samuti vormis kääritatud leiba, nii tatra- kui ka rukkileiba, ja küpsetuspaberit pole kunagi kasutanud. Aga samas ei käärita ta tainast ka otse vormis, vaid paneb selle sinna alles pärast esimest (öö otsa kestnud) kääritust. Määrides vorm või (v kookosõliga) pole leib sinna kunagi külge jäänud. Ehk siis teistsuguse protsessiga saab küll :) teine variant on mõelda kuidas küll vanasti inimesed ilma küpsetuspaberita leiba küpsetasid? Saadi ju hakkama.
Lilli 17. jaanuar 2019
Mina kasutan ka küpsetusmatte ja vastuseks siin, et leiba küpsetan ka väga edukalt silikoonvormis, kuskile kinni ei jää. Ja eelis on lisaks veel see, et ülikiiresti saab need matid-vormid pestud, seega vähem veekulu, kui tavalist plaati või vormi pestes.
Anni 18. jaanuar 2019
Vahetasin kodus vastavalt vajadusele ahjuvormid ja plaadid keraamiliste küpsetusnõude vastu. Ei mingeid küpsetusaluseid ega kotte enam. Pigem investeerida kvaliteeti. Olen oma taaskasutuspoodide leidudega ülirahul ja boonusena plastivabam elu.