Investeerimine ja keskkond

Minu finantsteadmised arenesid küll tänu õpilasfirmaprogrammi ja ENTRUM-ile, aga tänu sellele tobedale seadusele polnud mul motivatsiooni end aktsiate osas rohkem harida. Kui sa ei saa mitu aastat oma teadmisi ellu rakendada, siis mis motivatsiooni saab olla neid omandada? Kui 18-aastaseks sain, siis müüsin mõne kuu pärast aktsiad maha, et sõita Belgiasse Eestit Mudel Euroopa Parlamendi üritusel esindama. Pärast seda olen loonud küll mõned ettevõtmised, kuid investeerimise osas haigutab suur ajaline auk.

Olen nüüd investeerimisele rohkem kui pool aastat tõsisemalt mõelnud. Investeerimiskoolitus sundis mind end nii palju kokku võtma, et läksin ja tegin endale kasvukonto (Loe lähemalt Kristi blogist). Kristi Saare, kes meie seltskonda koolitas, otsustas 2011. aastal 640 € brutopalga juures 10€ kaupa investeerima hakata. Alustades märkas ta, et investeerimiskoolitustel pole eriti naisi. Kui ma õigesti kuulsin, siis praegu teenib ta oma investeeringutest lisaks põhipalgale Eesti keskmist palka. Praegu peab ta blogi kristiinvesteerib.ee, teeb investeerimisraadiot, on Naisinvestorite Klubi asutaja jne.

Kristi kirjeldas, kuidas ta puutub oma tegemistes kokku väga kurbade lugudega. Ta näeb, et sageli pole just eriti naistel mitte mingisuguseid sääste kõrvale pandud. Aga mis siis, kui tuleb hakata vanemaid hooldama ning maksta 900 € hooldekodu tasu? Või mis siis, kui mees käsib nelja lapsega välja kolida? Või kuidas sa kavatsed tulevikus elada 350 €/kuu pensioniga? Mis siis, kui sa kaotad töökoha? Kristi rääkis, et kahjuks on eestlaste finantsteadmised väga kehvad.

Küsisin talt, et kuidas võiksin investeerida, kui minu jaoks on väärtuseks keskkonnasõbralikkus. Oleks natuke kentsakas, kui ühelt poolt räägiksin inimestele jätkusuutlikust elustiilist ja tarbimise vähendamisest ning samal ajal annaksin ettevõtetele, kelle väärtused minu omadega ei haaku, teise käega raha juurde. Kristi ütles, et pean ise rohkem uurima ning seda ka tegin, kuid alustuseks jagan mõningaid Kristi nippe, mida enne investeerimist teha.

ENNE INVESTEERIMIST

1. Hoolitse, et sul oleks makstud kõrge intressiga (alates 7 % võlad)
2. Tekita endale meelerahu fond. Loe meelerahu fondi kohta lähemalt Kristi blogist.
3. Investeeri aega enda harimisse.
4. Oma täpset ülevaadet enda finantsidest. Mõtle, et kui sa jätkad ülekulutamist (näiteks regulaarselt ühekordsete asjade ostmine), siis pead viis aastat kauem töötama.
5. Tekita endale head finantsharjumused (Loe rohkem Kristi blogist):

-       Oled ehk märganud, et kui kontol on vähem raha, siis see paneb sulle ka piirangud. Miks mitte kanda kohe raha investeerimiskontole?

-       Istu korra kuus partneriga maha ja räägi rahast. Suhted lähevad sageli lõhki just raha pärast. Loe, miks ja kuidas oma partneriga rahast rääkida Kristi blogist.

-       Kui sa midagi säästad, siis pane see päriselt kõrvale (nt kanna üle investeerimiskontole). See, et sa säästad raha plastpudelist mitte joomisest, on väga tore, aga see ei ole enne säästmine, kui see raha on reaalselt kõrvale pandud. Tavaliselt kulutavad inimesed selle raha millelegi muule - pean ausalt tunnistama, et see olen mina. Inimestel on alati ideid, kuidas raha kulutada, ka siis, kui teenitakse partneriga 15 000 € kuus.

-       Määra endale n-ö trahv: kui arvad, et 3 € maksev latte pole mingisugune eriline kulutus, siis kanna lisaks sellele kulutusele 3 € ka oma investeerimiskontole. 

-       Loe minu Keskkonna kolmapäeva sarja blogist Kukkur:  https://kukkur.swedbank.ee/?s=keskkonna+kolmap%C3%A4ev. Kirjeldan seal, kuidas keskkonnasõbralikkus aitab raha säästa.

Ideaalis võiks säästa 20% sissetulekust. Kuidas leida algkapital?

1.  Küsi palgatõusu. Kui öeldakse ei, siis küsi alustuseks, mida peaks tegema, et seda palgatõusu saada. Määra järgmine tähtaeg palgatõusust rääkimiseks. Kui ei olda nõus sinu palka tõstma, siis parem lahku, sest muidu peetakse ilmselgeks, et sa jääd ettevõttesse ükskõik mis olukorras. 
2. Tööta väljaspool põhitööaega. Kristi ütleb, et eestlastel on sellistel puhkudel kombeks rakendada “agressiivse ootamise” taktikat, kuid kui sa ei räägi, et lisatööd otsid, siis ei tule seda ka keegi sulle pakkuma. Pane kirja 50 asja, millega lisaraha teenida. Seejärel jäta alles need, mis pakuvad sulle naudingut. Lõpuks jäta alles need, mille järele on nõudlus. Vaata Postimehest minu artiklit “11 huvitavat viisi, kuidas lisaraha teenida”. Kristi soovitab raha küsida nii, et on veidi piinlik. Miks? Sest: (a) kui keeldutakse, siis tavaliselt ongi tegu kahtlase pakkujaga, kellega sa koostööd teha ei soovi, (b) küsitakse allahindlust ja saad ikka rohkem tasu kui soovisid, (c) saadki suure summa, mis on suurepärane.
3. Katseta enda piire näiteks kasina veebruari (Frugal Frebruary) väljakutsega ning ära kuluta terve kuu üldse mitte millegi peale raha. Tavaliselt söövad inimesed selle aja sees oma kuu toiduvarudest tühjaks ning kui on vaja midagi juurde osta, siis müüvad kodust midagi, mida nad tegelikult ei vaja, maha.

Investeerimise põhinipid

●       Kristi rääkis koolitusel ka hajutamisest (loe selleteemalisi artikleid lähemalt tema blogist). Varaklasside vahel investeeringute hajutamine on hea, sest see vähendab riski.

●       Ei ole vaja aktsiaid liiga palju näppida. Nt finantsharidusega inimesed näpivad asju nii palju, et nad pole keskmisest investorist edukamad. Naised on jällegi edukamad, sest nad tegelevad hajutamisega, ei tee palju tehinguid.

●       Kristi blogist saab lugeda põhjalikumalt III pensionisamba kohta.

●       Vali endale sobivad varaklassid. Varaklassidest räägitakse lähemalt investeerimisraadios.

Tuleme nüüd tagasi selle juurde, et mul tekkis küsimus, kuidas investeerida väärtuspõhiselt. Uurisin natuke asja. Oma kasvukonto jaoks saan valida kuni kuus erinevat fondi. Kui räägime väärtuspõhisest investeerimisest, siis nende põhimõtetega lähevad hetkel kokku: jätkusuutliku fookusega ettevõtted, puhta energia tootjad ja vesi. Mulle oluliste väärtustega lähevad kokku nt küberturvalisus ja meditsiin. Fondide näitajaid peab aga igaüks ise analüüsima. Keskkonnasõbralikkusesse investeerimine pole neid uurides minu hinnangul tegelikult eriti popp teema. Nüüd ongi järgmine samm süveneda rohkem fondidega seonduvatesse numbritesse ja graafikutesse ning teha läbimõeldud otsuseid. See kuu plaanin kõrvale panna 69€ + see, mis mu eelarvest lisaks üle jääb.

 Keskkonnahoid ja majandus ei pea lahus käima. Vastupidi, nende kombo avab palju uusi võimalusi uute heade ja tulusate ideede turule toomiseks. Samuti ei kaota pühendunud ökoinimene võimalust investeerida ja oma raha kasvatada. Annan teile kunagi jälle teada, kuidas mul läheb.

• Maryliis Teinfeldt nullkulu.ee-st kirjutab Rahageeniuse portaalis nullkulust ehk jäätmeteta elustiilist ja tarbimisest erinevaid artikleid: https://raha.geenius.ee/teemad/maryliis-teinfeldt/