Kuidas ma enamiku oma sissetulekust aprillis säästsin ja selle roheliselt investeerin + tööleht

#lhv #sponsoreeritud

Aprilli algul ostetud pakendivabad köögiviljad ja puuviljad.

Püüdsin kahel korral kulutusteta kuud teha ehk jääda maksimaalselt toidu- ja elamiskulude piiridesse ning vältida muid kulutusi. Esimesel korral olin kuu algul koroonaga rajalt maas, teisel poolel tuli kasutada viimast jääronimistreeningu võimalust, soetada matkakott ja eemaldada jube plekk põrandalt. See on elu ja ma ei kahetse midagi. Teisel korral aga sain panna täie rauaga ning jagan põhjalikult, kuidas õnnestus aprillis sellele väljakutsele ca Eesti keskmise palgaga tuul alla teha.

Edu võti: sääst kõrvale kohe kuu esimesel päeval

Aprilli alguses analüüsisin eelarvestaja toel märtsikuu eelarvest kinni pidamist (säästsin märtsis piiranguteta 45% sissetulekutest) ning koostasin aprillikuu eelarve. Eelarvestaja on suurepärane vahend pikaajalise ülevaate saamiseks oma tuludest-kuludest. Aprilli eelarve põhjal jätsin põhikontole täpselt eelarves kirjas oleva summa ning kandsin ülejäänu (41% palgast) säästudesse, et see hiljem investeerida. Kuu jooksul laekus teisi tulusid lisasissetulekutest. Igatahes, ma ei jätnud endale kulutamisvalikut kontole.

Investeerimisklubi eelarvestaja säästab tunde ise exceli tabeli üles seadmise vaeva. Siin on näha aprilli leht, aga see excel teeb veel pika perspektiivi kokkuvõtteid ning tireleid ette-taha.

Mulle on isiklikus elus suureks abiks mitme konto ja kaardi omamine:

  • kaardiga üldiste kulude konto;
  • eraldi kaardiga ühiskonto elukaaslasega (toit, kommunaalid, üür);
  • meelerahufond;
  • reisifond;
  • suurte ostude konto;
  • kasvukonto.

Kaardid aitavad eriti hästi eelarves püsida, sest lisaraha kannan sinna ainult vajaduse korral. LHV-s on väga mugav paari klõpsuga uusi kontosid teha ning mul on ka ettevõtte konto LHV all. Kasutan oma elu lihtsustamiseks üüri, toiduraha ja muude kohustuslike igakuiste arvete maksmiseks automaatmakseid kuu 5. päeval.

Kuidas luua LHV-s mõne klõpsuga teise nimega kontosid juurde.


Kuidas lisada LHV-s püsikorraldusi.



Millised olid minu kulutused protsentuaalselt aprillis

55,4% säästu enam-vähem Eesti keskmiselt sissetulekult on minu hinnangul suurepärane tulemus ja üllatasin ennastki.

Minu privileegid

Selline tulemus oli võimalik mh mitmete privileegide tõttu ja tulemus sõltub muidugi sissetulekust. Jagame kõiki suuremaid kulusid elukaaslasega ning olen enda ainus kulu. Veel, olen nelja aasta jooksul saavutanud nii tugeva jäätmeteta eluviisi baasi, et palju tavapärased ühekordsed kuluartiklid on mul korduskasutatavad (nt meigieemalduspadjad, puhastuslapid jne) ja ennast ammu tasa teeninud.

Selle kuu jooksul juhtus ka mitmeid tulemust soosivaid asju: nii elukaaslase ema kui ka minu ema andsid mitmel korral arvestatava koguse toitu meile koju kaasa. Elukaaslane otsustas mulle ka kuu varem sünnipäevakingiks ronimissussid kinkida, mida juba aprillis vaja läks. Veel, postitasin terve kuu jõudsalt oma progressi kohta Instagrami lugudes. Kui oma jala välja väänasin ja jagasin, et saab raske olema mitte koju toitu tellida, saatis üks jälgija lihtsalt heast südamest mulle 20€ Wolti kinkekaardi. Me ei ole kunagi kohtunud ning ta jagas, et aasta eest väänas ta samuti jala välja. Tema on Austraalias mitu korda sellist kingitust saanud ning andis hea mulle edasi. Lubasin samuti head edasi kanda.

Ajastusega peab ka vedama. Elu võib lihtsalt sulle näkku naerda (nagu mul veebruaris). Ja mõni kuu on lihtsalt alati keerulisem. Mul on selleks maikuu, kui on minu, minu elukaaslase ja mitme sõbranna sünnipäevad.

Sellel kuul kasutatud nipid-trikid

  • Hindan väga audioraamatuid, aga panin esimese asjana Audible tellimuse 60 päevaks pausile. Mul on nii kui nii paar krediiti kasutamata.
  • Koostasin nädalamenüüd Plantjammeri abil kasutades maksimaalselt kodus leiduvat ja ostsin võimalikult vähe juurde. Soetatu oli soodsaim kaup poes. Biomarketis on muide sageli tumedad banaanid alla hinnatud, mis on seest imekenad ja -maitsvad. Viilutasin ja sügavkülmutasin need ja kasutasin jooksvalt smuutides, magustoitudes.
  • Leidsin alternatiivtegevusi. Näiteks kraapisin viimsegi kui karbi kodust välja ja konmaritasin 15-minutiliste ampsudega natuke segamini kohti ära. Kord on suures pildis nendes kohtades ka säilinud.
  • Tundsin rõõmu väikestest luksustest: chia seemne puding ja vegan nutella üleöö kaerapuder kodus leiduvast.
  • Valmistasin õhtuti topeltportsjoneid, et lõunal poleks vabandust toitu koju tellida.
  • Vahetasin juuretise jahupaki vastu, korduskasutatava veepudeli vahtramahla vastu.
  • Kui järgmisel päeval pärast rehvivahetust tühja rehviga silmitsi seisime, vahetasime ise autol tühja rehvi ära, selmet maksta 40€ puksiirile ning saime garantii raames selle rehvi korda tegemise tasuta.
  • Nõelusin augulised jooksupüksid ära

Kasutasin ka harjumuse jälitajat, mille eesmärk oli jälgida, mitu päeva suudan kulutusteta olla. Kiiresti selgus, et ebaloogiline on jätta õnnestumise ristiga märkimata päevi, kus käisin nt kimbu banaanide või pudeli õlle järel (õllekapsa tegemiseks). Vahel ongi mõistlik käia mitu päeva järjest ainult selle ühe otsa saanud asja järel ja mitte otsida põhjust koostada suur nimekiri. Seega, harjumuse jälitajasse tuleks ristid märkida, kui ei toimu kulusid väljaspool lubatud kategooriat. Ka päev, kus kommunaalid, üür jmt arvelt maha lähevad, on õnnestumine.

Kuidas kiusatustega toime tulin

Minu kiusatusteks olid uued raamatud ning mulle tundus algul nii mõttetu oodata nende ostmist, kui nii kui nii soetan need 100%. Aga mõtestasin endale selle niimoodi lahti, et kui ostan need uuel kuul, saan need ka eelarvesse panna. Lisaks ei ole mul nii kui nii kõik poolikud raamatud ära loetud ja see ost ei olnud ajakriitiline.

Erandid tegin kahele asjale: rentisime Lääne-Virumaal (Käsmus) rändrahnudel ronimiseks mati (8€) ning korra käisin ka Ronimisministeeriumis. Lisaks disainisin nägemisvaegusega vanaisale 85. sünnipäevaks kruusi tema nimega (suured tähed) ja ankruga (endine meremees). Tal läks enda nimega kruus hiljuti katki. See oli ainus asi, mis ta sünnipäevasoovidest nimetas ning see maksis mulle ainult 4€ (jagasime kulud elukaaslasega).

Mõningaid asju ma ei nimetaks eranditeks, vaid vajalikeks kulutusteks. Jagame elukaaslasega suurt osa kulutusi ning üsna jabur oleks öelda, et ei, see kuu ma ei panusta rehvivahetusse vmt. Ebaloogilised ja jätkusuutmatud asjad jäid tegemata. Aga see väljakutse õpetas mind, et kuu alguses oma eelarvet plaanides võiksin mh ka elukaaslasega maha istuda ja küsida, mis kulutusi ta see kuu ette näeb, sest see võimaldaks veelgi paremini üksteisega arvestada - meil pole muide mitte kunagi olnud raha pärast konflikte, sest räägime sellest juba väga avatult ja jagame kulutusi võrdselt.

Mida soovitaksin veel teistele

Lisaks kõigele muule oli huvitav analüüsida oma mõtteid. Kui mul oli tööl raskem päev, siis saatan õlal ütles: “Telli midagi head, sa oled nii seda väärt, raske on ju.” Päeviku pidamine on kindlasti tore. Toeks oli ka oma teekonna jagamine Instagramis, kuna vastutasin suure hulga inimeste ees õnnestumise eest. Kui tundus, et tahaks ise ka ühe kuu kulutusteta kuud proovida, tegin teile kasutamiseks Exceli-töölehe, kus on harjumuse jälitaja ning säästuprotsendi arvutaja. Laadige see endale alla eraldi ja asuge täitma.

***

Küsisin ka nõu roheliste investeeringute osas AS LHV Varahalduse juhatuse liikmelt ja fondijuhilt Joel Kukemelkilt 

Mul on LHV-s juba rohelised pensionifondid, roheline kasvukonto ning  investeeringud üksikettevõtetesse, kuid vajasin ikka natuke rohkem nõu ja kindlustunnet. Seepärast vestlesin Joel Kukemelkiga.

Roheline investeering

LHV seisis samuti aasta enne 2020. märtsis rohelise pensionifondiga alustamist silmitsi roheinvesteeringu definitsiooni ja klassifitseerimise küsimusega. Roheinvesteeringuid võib liigitada erinevalt ja LHV kasutab selleks seitsme eri kategooriaga Fuji indeksit (ingl fuji environmental classification system):

  1. Taastuvenergia
  2. Energiaefektiivsus
  3. Veetehnoloogia
  4. Reostuse vähendamine
  5. Ümberkäitlemine
  6. Erinevad keskkonnatoetustegevused
  7. Vastutustundlik metsa- ja põllumajandus.

Kui vähemalt 20% ettevõtte tuludest tuleb ühest nendest valdkondadest, siis loetakse ettevõte roheliseks. “Kas 20 protsenti on liiga palju või vähe? On jah vähe, mis ma oskan öelda, aga kuskilt peab alustama. Baasina on see hea,” arvab Joel. Lisaks indeksile tuleb ise juurde vaadata ja välistada ettevõtteid, mille tulud tulevad väga keskkonda saastavatest tegevustest. Joeli sõnul näitab nende valdkondade laiaulatuslikkus seda, et roheinvesteeringute osas valikuid jagub. 

Rohelise investeerimisega alustamine

Esimene koht roheliseks investeerimiseks on Joeli hinnangul roheline kolmanda samba fond: “Minu silmis on atraktiivseimad investeerimisvõimalused II ja III sammas. II sambasse paned 2% ja saad automatselt 4% oma sotsiaalmaksu ära isikustada, mis on sisuliselt nagu 200% tootlust. III sambasse paned raha oma brutopalgast ja saad kohe 20% tulumaksu riigilt tagasi. See on ka kohe nagu 20% tootlust. Kui on võimalik valida roheline III samba fond, siis mingis mõttes saad kohe 20% tootlust, pluss investeeringud on rohelised.” Kolmandasse sambasse saab panna kuni 6000€ aastas või 15% brutosissetulekust.


LHV-s saad koguda nii II kui ka III samba rohelisse pensionifondi.

Edasi tuleks vaadata kitsamalt erinevaid valdkondlikke fonde (ETF-id ehk ingl exhange-traded funds ehk börsil kaubeldavad fondid). Rohevaldkond on lai ja valida saab nii kasvukontole nt taastuvenergia fondi kui ka Euroopast börsil kaubeldavaid fonde või lisaks üksikinvesteeringuid. Kui tunnetuse järgi võiks mingi ettevõte olla roheline, tuleb aruanded lahti lüüa ja sealt vaadata ettevõtte tulusid-kulusid veendumaks, et ülejäänud tegevus ei ole tõsiselt keskkonda saastav. Baltikumis päris rohelisi ettevõtteid Joeli arvates väga palju pole. Rohelisus sõltub ka ettevõtte valdkonnast. “LHV on roheline ettevõte. Vähendame järgmisel aastal oma CO2-jalajälje nulli. Kasutame taastuvelektrit, soodustame kodukontorit, jala või jalgrattaga tööle tulemist. Samas, minu arvates on teenindusettevõtteid palju lihtsam roheliseks muuta kui tootmisettevõtteid. Tootmisettevõtetel võib jalajälg olla suurem ja seepärast oleme rohelise pensionifondiga keskendunud rohkem neile,” räägib Joel. Roheliste investeeringute osas on oluline ESG-raport (ingl environmental and social governance; ee keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud), mida ka Eestis üha rohkem välja andma hakatakse.

"Kui Euroopa roheleppe toel nii kui nii kogu ettevõtlus roheliseks läheb, kas on üldse pikas perspektiivis vahet, kas mu raha on rohelises või muus pensionifondis?"

Euroopa Liidu (EL) eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks on Joeli sõnul sisuliselt triljoneid eurosid investeeringuid eeldav ambitsioonikas Euroopa ümber ehitamise otsus. Eesti ja teised EL riigid peavad muutma kogu oma oma energiatootmist, välja vahetama masinapargi (bussid, autod), kõik rohkem kui paar aastat tagasi ehitatud majad tuleb soojustada energiakao vähendamiseks. Joeli arvates on see samas see õige plaan. Lisaks, USA liitus Bideni presidendiks saades uuesti Pariisi kliimaleppega ja lubas samuti 2050. aastaks kliimaneutraalseks saada. Hiina lubas, et 2030. aastaks nende kasvuhoonegaasid enam ei tõuse ja 2060. aastaks on nad jõudnud nulli.

“Roheliselt mõtlevad ettevõtted, kes aitavad maailmal roheliseks muutuda, võidavad sellest kõigest enim. Ülejäänud ettevõttete jaoks, kes muutuvad rohelisemaks sunniga, saab see olema kulu. Roheliste ettevõtete jaoks on see tulu,” ütleb Joel.

Norra ettevõte AcreCarbon pakub tööstusettevõtetele CO2 kinni püüdmise tehnoloogiat. Nt tsemenditehaseses pole võimalik toota tsementi tootmisprotsessis CO2 tekitamata. AcreCarbon tehnoloogiaga saab erinevate keemiliste protsessidega CO2 enne korstnast väljumist kinni püüda. “Küsimus on, kummas ettevõttes sa investor olla tahad: kas tsemenditehases või selles ettevõttes, kes tsemenditehasele müüb seda tehnoloogiat,” selgitab Joel, “Natuke saavad ettevõtted ise roheliseks muutumiseks ära teha, kuid nad peavad päris palju tegema suuri investeeringuid ja väljast rohelisi lahendusi pakkuvatelt firmadelt neid asju sisse ostma. [...] Liigume üha rohelisema maailma suunas ja investorina tahad olla ettevõtetes, kes aitavad maailmal rohelisemaks muutuda, mitte nendes, kes kaasa tiritakse.”

LHV kasvukonto rohelised fondivalikud.

Roheliste fondide tulevik

“2020 oli rohelistele investeeringutele väga hea aasta. Meie märtsis alustanud II samba fond tõusis kaks korda. See aasta on alanud rahulikumalt. Selle aasta algusest oleme langenud 8-9%. See on täiesti normaalne. Aktsiatesse investeerides tulebki arvestada paarikümneprotsendiste üles-alla kõikumistega. Raske on prognoosida, mis juhtub ülejärgmine kuu. Minu arust saab päris suure kindlustega prognoosida, mis järgmise kümne aastaga juhtub. Ettevõtted, kuhu raha investeerinud oleme - kui maailmas oluliselt suunda ei muudeta - siis need on võitvad ettevõtted. Kui inimene tahab oma raha paigutada kolmeks kuuks, siis aktsiad pole see koht. Aastateks paigutades ma lühiajaliste kõikumiste pärast ei muretseks, pigem vastupidi. Kui hind tuleb allapoole, siis saan sama ettevõtet osta lihtsalt odavamalt. Üks mu kolleeg on kasutanud näidet, et aktsiaturgudel on natuke nagu hullumaja puhvet: normaalses elus lähevad inimesed poodi siis, kui on allahindlused, aga aktsiaturgudel on vastupidi - minnakse poodi, kui on juurdehindlused,” naerab Joel rõhutades, et oluline on ära tabada pikaajaline trend.


LHV-s saab koguda nii II kui ka III samba rohelisse pensionifondi.

Lugemissoovitused

Joel soovitab lugeda pikaajalisi trende mõistmaks, kuhu maailm liigub: Euroopa rohelepet mõistmaks, kuhu läheb EL roheraha; USA presidend Joe Bideni roheprogrammi ja Hiina plaani. Lubatud on spikerdada selle pealt, kuhu LHV on investeerinud.

EL-is koostatakse hetkel taksonoomia määrust, millega kirjeldatakse, millised on rohelised ettevõtted ja millised mitte. Selle eesmärk on vähendada rohepesu ja erinevaid tõlgendusi. Töö peaks valmima selle aasta lõpuks ning see on pigem suuniseks ettevõtetele.

Vaata ka

LHV tegevused rohelise pangana

Kuidas jäätmeteta eluviis mul päriselt raha kokku hoida aitab

Konkreetsed nipid, kuidas rohelisema eluviisiga raha kokku hoida

Facebooki grupp keskkonnasäästlik investeerimine

Facebooki grupp kliimamuutused ja rohetehnoloogiad - rahastusvõimalused, rohelised töökohad jne


Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu fondide prospekti ja riskidega lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga. (Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda viidet ega lubadust järgmiste perioodide tootluse kohta.)



Eelmine
Külas on KonMari konsultant Marie Pärkma
Järgmine
Ülevaade Eesti korduskasutuslahendustest

3 vastust

Email again:
LlJsRwIed 11. juuni 2021
VENRJevozYHiuw
spZfarHtBuKWijT 11. juuni 2021
DrPpXsJGOHfuTtQR
Mariliis 21. juuni 2021
Kas hoiad poes käies ostutšekid alles? Näiteks toidupoes käies võib ostukorvis olla toidukaupu kui ka majapidamistarbeid, mis läheksid kulude mõttes eraldi ridadele.