Facebooki grupid, mis aitavad prügi vähendada

“Kuidas leida minuga sarnaselt mõtlevaid inimesi?” küsis üks neiu Oskar Lutsu raamatukogus, kus jäätmeteta elustiili töötuba läbi viisin. Uurisin nimelt alustuseks, millised on minu publiku ootused. Oi kui hea meel mul on, et seda tegin. Publik oli kirju: koolilastest pensionärideni, mehed-naised, pereinimesed, tudengid jne. Huvitav oli arutelu käigus kuulata nende mõtteid. Aga kujutate ette, unustasin mainida neiule kõige tähtsamaid mõttekaaslaste gruppe nagu Pakendivaba poodlemine, Prügivaba elu ja Zero Waste Tartu. Oma patu lunastamiseks jagan lühikeste kommentaaridega gruppe, mis üldiselt prügi vähendada aitavad.

Prügi aardeks taaskasutus (Tartu, Tallinn, Rakvere)

Lõime koos ühe neiuga alustuseks Tartu grupi eesmärgiga ühendada inimesi, kellel prügi tekib, ning neid, kes sellega midagi asjalikku peale soovivad hakata. Siis avaldati soovi sarnase grupi järele Tallinnas, mille tegin teise daamiga. Rakvere grupi lõi Maarika, kes tegi ka “Plogging Rakvere” grupi. Grupid on suletud, kuna neis jagatakse inimeste kodulähedusega seonduvat infot. Soovime, et see poleks hõlpsasti internetist otsitav. Olen ära andnud vanu pastakaid, korke, piimakartonge, katkise kummuti ja saanud nõuandeid, kuhu viia kulunud taldadega ülikonnakingad (teatrisse). Need on grupid, kus püüame juba toodetud ja tekitatud materjale austada lõpuni välja. Loodan, et teistes piirkondades kerkib veel taolisi gruppe üles ning saan seda postitust hiljem infoga neist täiendada.  

Lisaks tasub vaadata:

https://kuhuviia.ee/

 

Tasuta kraam

Kui sul on vaja lahti saada töötavatest ja korralikest asjadest, mida maha müüa on raske, siis “Tasuta kraam” on selleks hea grupp. Mina sain endale sealt lillepoti. Üks jäätmeteta elustiili püüdlus on soetada teise ringi kraami. Üldiselt võiks muidugi teise ringi turgu toetada ja elavdada asjade eest väärilist tasu makstes. Ise olen taolistes gruppides ära jaganud vana pliidi ja kaks kušettvoodit. Need polnud enam kaubandusliku välimusega, kuid siiski kasutatavad asjad, millele olid vajajad täiesti olemas.

 

Tarbime targalt

Rimi Eesti loodud “Tarbime targalt” eesmärk on luua kogukond, kus jagatakse soovitusi, kuidas vähem toitu raisata. Nimelt raiskavad eestlased kodumajapidamistes u 25 000 tonni toitu aastas. Muide, keda teema rohkem huvitab, siis hiljuti lugesin SEI Tallinna uuringut “Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes”. Alates lk 17 on toodud soovitused, kuidas vähem toitu raisata.

 

Foodsharing (Tartu, Tallinn)

Toidujagamise grupp ühendab neid, kel tekib ülejääke ja neid, kes neid on nõus ära tarbima. Olen ära andnud lahustuvad viljakohvid ja musta gurmeetee. Vahel jagatakse ka päris peenet kraami: mandlikreeme, vegan šokolaade ja isegi Somersby siidreid. Lisaks on grupis inimesed, kes käivad toitu poodide tagant prügikastist päästmas ja jagavad selle soovijatele tasuta laiali. Olen neilt vastu võtnud täiesti korralikke ja puhtaid juurikaid ning kõigest päev üle tähtaja saia.

Mõni toidupäästja peaaegu et päästetud kraamist end ainult elatabki ning seda mitte tingimata vajadusest, vaid protestist toidu raiskamise vastu.

 

Kogumispäevik

Selles grupis jagatakse nippe, kuidas säästlikumalt ja targemalt tarbida. Grupis on iga kuu uus teema ning mitmeid vahvaid võistlusi. Sellega on tugevalt seotud ka blogi “Kukkur”, kust võid leida minu kirjutatud sarja “Keskkonna kolmapäev: “keskkond ja kukkur käsikäes”.

 

Eesti minimalistid

Minimalism on elustiil, mille eesmärk on omada vähem ja olla rohkem. Selle käigus vähendatakse asju oma elus ning suunatakse tähelepanu tähenduslikkusele oma elus. Rahvusvahelistest gruppidest tasub üle vaadata veel “Frugal minimalists” ja “The minimalist life”. Vaata ka minimalismiteemalist Ted kõne ning loe raamatut “Jaapani kodukorrastuskunst. Korrastamise elumuutev vägi.”.

 

Pakendivaba poodlemine

Tegu on põhilise jäätmeteta elustiili grupiga Eestis, mis on suurepärane infoallikas. Pean siiski märkima, et poodlemise asemel on õige kasutada sõna “ostlemine”. Poodlemine tähendab lihtsalt mööda poode käimist, ostlemisega tuleb sinna juurde ka ostmine. Selliseid gruppe on veel: Prügivaba elu, “Plastikuvaba mai nüüd ja igavesti” ja Zero Waste Tartu. Eesti Keele Instituut soovitab võimalusel vältida sõna “vaba” kasutamist. Parem on öelda “prügita elu”, “plastikuta mai” või “jäätmeteta elustiil”. Rahvusvahelistest gruppidest on hea muljetavaldav "Journey to zero waste", millel on suisa 88 000 liiget. Need grupid tõestavad, et jäätmeteta elustiil on arvestatava levikuga ning mitte n-ö mõne hullu üksiküritus.


Kas siit loetelust on mõni grupp puudu? Jaga oma teadmisi ja kirjuta teistest gruppides kommentaarides.

 


Eelmine
Kuidas leida tasakaal ja mitte minna keskkonnasõbralike püüdlustega hulluks?
Järgmine
Millistest kohtadest saab Tartus pakendita kaupa osta?

2 vastust

Email again:
Katrin 10. detsember 2018
Ka siia teema alla sobiks ka Fb-grupp "Pakendivaba poodleemine"?
Katrin 10. detsember 2018
Oeh, vabandust! Siin see liiga suurelt kirjas, sestap ei näinudki :D