Miks võiks püüelda jäätmeteta elustiili poole?

Olen meeletult uhke, et Eesti suutis Maailmakoristuspäeva kaasata 150 riiki. 24-tunnist ülekannet jälgides tundsin, et see on midagi sama erilist nagu laulu- ja tantsupidu. Usun, et need 13 miljonit vabatahtlikku mõtlevad edaspidi, kuidas prügiga hoolsamalt ümber käia. Võib-olla tundsid isegi seda erilist särtsu ja mõtlesid, kuidas vähem prügi tekitada. Minu lahendus on jäätmeteta elustiil (zero waste).

Mis on jäätmeteta elustiil?

Jäätmeteta elustiili eesmärk on mitte tekitada prügi jälgides viit reeglit, millest edaspidistes postitustes täpsemalt kirjutan:

  1. Keeldu asjadest, mida sa ei vaja: ära võta vastu visiitkaarte, vaid kirjuta kontaktid otse telefoni.
  2. Vähenda asju, mida sa vajad:  anna see kink, mida süütundest alles hoiad, edasi kellelegi, kes seda päriselt kasutaks.
  3. Korduskasuta: kanna kaasas korduskasutatavat joogipudelit.
  4. Taaskasuta: kui ostsid klaaspudelis veini, vii see tagasi taaraautomaati.  
  5. Komposteeri: olmesse visatud biojäätmed tekitavad kasvuhoonegaas metaani, mis mõjutab globaalset soojenemist. Pane biojäätmed kompostihunnikusse või biojäätmete prügikasti.
Veelkord, jäätmeteta elustiili definitsioonis on rõhk sõnal “eesmärk”. Isegi parimatel tekib ikkagi mingisugust prügi, lihtsalt oluliselt vähem kui teistel.

Miks elada jäätmeteta elustiili?

Põhjuse “miks” peab igaüks enda jaoks ise leidma. Mina püüdlen jäätmeteta elustiili poole, sest soovin tekitada vähem prügi. Nii ei toeta ma ettevõtteid, kes oma tooteid plastikusse pakendavad ega nende pakendite sattumist mis tahes moel loodusesse, prügimäele, prügipõletusjaama. Elu on paljuski lihtsam: mul kulub vähem raha, ma ei pea oma kaalule mõtlema, mul on vähem esemeid, mille eest hoolitseda. Kuna minu väärtused on veelgi enam mittemateriaalsed, siis olen ka õnnelikum inimene.


“Me ostame asju, mida me ei vaja, raha eest, mida meil pole, et avaldada muljet inimestele, kes meile ei meeldi.”

Mis prügimäel ja prügipõletusjaamadel viga on?

Oletame, et sulle antakse aasta alguses kogu aasta raha, millest piisab, et hästi ära elada. Sinul saab aga juba 1. augustil raha otsa ning ülejäänud viis kuud käid elamiseks naabrilt raha laenamas. Umbes sama seis on praegu Maaga. Sel aastal (2018) ammendas Maa oma taastuvad ressursid juba 1. augustil.  Iga aastaga liigub see ökoloogilise võla päev varasemaks. Praegu tarbib inimkond 1,7 korda rohkem kui Maa ressursse taastada jõuab. Keskmine eestlane tekitas 2015. aastal 291 kg prügi. Selline lineaarne majandus, kus kulutatakse meeletult energiat selleks, et saata asjad lõpuks prügimäele või põletamisele, on mõttetu. Peaksime püüdlema jätkusuutliku ringmajanduse poole, kus samad ressursid üha uuesti ja uuesti kasutusele võetakse.

“On hämmastav, et meie ühiskond on jõudnud punkti, kus nafta maast ammutamiseks, töötlemiseks, plastikuks muutmiseks, vormimiseks, kaubikuga poodi viimiseks, selle ostmiseks ja koju toomiseks tehtud pingutust peetakse väiksemaks kui pingutust, mis on vajalik lusika pesemiseks pärast selle kasutamist.”

Miks ainult taaskasutamisest ei piisa?

Taaskasutamine on kindlasti tähtis, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Võtame plastikpudelite näite ja põhjuse, miks ma neid enam ei osta. Plastikpudelitest valmistatakse muuhulgas spordisärke ja fliisi väitega, et see aitab ennetada plastiku loodusesse sattumist. Tegelikult, iga kord, kui peseme taolisi sünteetilisi materjale, sattub pesuvee kaudu meie veeteedesse mikroplastikut, mida veepuhastusjaama filtrid kinni ei püüa. Muu ümbertöödeldud plast leiab lõpuks ikkagi katkiste asjadena tee prügisse. Taaskasutamine nõuab alati ressursse. Eesti Pandipakendi jäätmed tuleb transportida kogu Eestist nende keskusesse. Purustatud klaas ning eraldi kuubikuteks surutud alumiiniumpurgid ja plastpudelid tuleb sealt edasi transportida, ka välismaale.


Mis kasu sellest on, kui mina üksi seda elustiili elan?

291 kg prügi vähendamine on päris suur tegu. Oma käitumisega mõjutad enda lähedasi ja ettevõtjaid. Sina otsustad, milliseid tooteid on mõtet müüa. Lisaks mõjutab see elustiil positiivselt sinu rahakotti, tervist ja aega. Minu sõbrad ja tuttavad küsisid mult juba enne selle blogi tegemist regulaarselt nõu, kust osta paremaid tooteid ning tegid ka oma elus olulisi muutusi. Nad tundsid ise selle vastu huvi. Sa ei ole kindlasti üksi. Rahvusvahelises Journey to Zero Waste Facebooki grupis on minu kirjutamise hetkel 84 317 inimest, kohalikus Pakendivaba Poodlemise grupis 2395 inimest ja ZERO WASTE TARTU grupis 299 liiget.

Kas ma saan kohe jäätmeteta elustiili elama hakata?

Eesmärgiks saad selle muidugi kohe võtta, kuid muutused tulevad järk-järgult. Alustuseks pead harjutama “ei” ütlemist asjadele, mida sa ei vaja. Siis tuleb vaadata üle oma prügi ja ühekordsed asjad ning mõelda, mida järk-järgult asendada saaksid. Samuti võiksid vaadata, kust saad oma piirkonnas teha pakendivabu oste. Otsuse minna pakendivabalt oma igapäevakaupu osta ning ebavajalikule “ei” öelda saab aga teha kohe. Kõigest sellest räägin lähemalt juba järgmises blogipostituses.




Eelmine
Tere tulemast Suletud ringi!
Järgmine
ABC: kuidas tekitada vähem prügi kui keskmine eestlane?

Vastused puuduvad

Email again: