Taimne teisipäev tegeleb näpu viibutamise asemel isude tekitamisega. Intervjuu Margot Arulaga.

Millal Taimne teisipäev oma tegevusega alustas?

Taimne Teisipäev sai alguse veidi vähem kui kaks aastat tagasi, mil hakkasime teisipäeviti sotsiaalmeediakanalites põnevaid taimseid retsepte jagama. Sellega jätkame siiamaani, aga suurema hoo saime sisse 2018. aasta kevadel, mil käivitus meie restoranide kampaania ja sai avalikuks koduleht.

Kas te teate, milline on olnud Taimse Teisipäeva mõju inimeste käitumisele Eestis?

Teame, et Eesti elanike lihatarbimine on langemas ja aina rohkem on neid, kes küll söövad liha, aga teadlikult selle kogust menüüs vähendavad. Hetkel on veel raske öelda, kui suur osa sellest vähenemisest on just Taimse Teisipäeva töö. Küll aga tegeleme aktiivselt oma mõju mõõtmisega erinevatel viisidel ja juba varsti peaks olema ette näidata konkreetseid andmeid, kuidas Taimne Teisipäev inimeste valikuid mõjutab.

Kuidas erinevad n-ö "hakka veganiks" ja "taimne teisipäev" lähenemine käitumise mõjutamise tulemuslikkuse ning mõju ulatuslikkuse poolest?

Mõlemal lähenemisel on kahtlemata oma sihtrühm – on arvestatav hulk inimesi, keda vegansõnum kõnetab ja kes on valmis loomsest toidust täielikult loobuma. Taimne Teisipäev on valinud alternatiivse tee aga just seetõttu, et suurem osa inimesi nii suureks sammuks valmis ei ole. See on meie meelest ka igati mõistetav – olukorras, kus liha ja muud loomsed tooted on inimeste toidulaual niivõrd harjumuspärased ja liha kahjulikest mõjudest teatakse veel vähe, ei tule enamiku jaoks veganlus hetkel isegi kõne alla.

Meie pakumegi seetõttu välja ka vahepealse variandi, milleks on valmis palju rohkemad inimesed – lihatarbimise vähendamine. Näiteks iganädalane taimne teisipäev on miski, mis on jõukohane suuremale osale inimestest. See võimaldab tutvustada maitsvat ja tervislikku taimset toitu ka neile inimestele, kes seni on arvanud, et taimne toit on ainult veganite pärusmaa. Ja kui kasvõi veerand Eesti elanikkonnast toituks teisipäeviti taimselt, siis võib vaid ette kujutada, kui suurt positiivset mõju see kokkuvõttes avaldaks nii keskkonnale, rahvatervisele kui ka farmiloomade olukorrale.

Millised on need taimsed toidud, mis Sinu arvates omnivooridel silma särama panevad?

Ühelt poolt on suureks hitiks kindlasti alternatiivtooted, mis loomse toidu mõõdu välja annavad. Mina ise näiteks armastan teha makaronisalatit taimse viineri ja majoneesiga, mille on eranditult kõik sõbrad heaks kiitnud. Väga paljud armastavad taimseid piimasid, sest võrreldes lehmapiimaga on nende valik väga põnev ja lai – sojapiimast kaera- ja koguni tatrapiimani.

Teisalt on kõige paremad taimsed toidud vahetevahel ka kõige lihtsamad. Enamasti ei olegi vaja kalleid lihaasendajaid, et ülimaitsvat taimset toitu teha. Väga paljude lemmikud on köögiviljakotletid, mille puhul variante on lõputult. Kombineeri oma lemmikud kaunviljad (kikerherned, oad…), köögiviljad (seened, lillkapsas…), teraviljad (tatar, kinoa…), lisa veidi jahu ja maitseaineid ja prae pannil mõnusalt krõbedaks! Ka näiteks kikerhernekarri on väga lihtne ja väheste koostisosadega toit, mis samas maitseb praktiliselt kõigile.

Taimse Teisipäeva retseptikogu leiab meie kodulehelt – need retseptid on valitud eelkõige just head maitset, lihtsust ja kiirust silmas pidades.

Millised on praegused põnevaimad arengud loomsete toodete alternatiivide seas?

Palju räägitakse muidugi nn puhtast lihast. See ei ole mitte alternatiivtoode, vaid ongi päris liha – lihtsalt selle tootmisprotsess on tavapärasest erinev. Elusalt loomalt võetakse väike hulk tüvirakke ja kasvatatakse neist spetsiaalses kasvukeskkonnas liha, mille maitse ja tekstuur on identne traditsioonilisel viisil saadud lihale. Looma selles protsessis ei kahjustata. Ma arvan, et kui puhas liha lõpuks tavatarbijale taskukohase hinnaga turule jõuab, saab sellest tõeline toidutööstuse revolutsioon. Kui see maitseb sama hästi, on toitev ja parem loomadele ja keskkonnale, usun ma, et seda eelistaks suurem osa inimesi.

Selleni, et puhas liha kõigile kättesaadav oleks, läheb veel mitu aastat aega. Juba praegu aga on saada taimseid lihaalternatiive, mis samuti lihale uskumatult sarnaselt maitsevad. Eestisse on jõudmas näiteks Beyond Meat, millest valmistatud veiselihalaadseid burgereid saab juba mitmetes restoranides. Suurepärane toode on ka taimne kebab Vöner. Ka Eesti oma tootjad tulevad põnevate taimsete uudistoodetega välja nii sageli, et ei jõua enam sammugi pidada – minu arvates on pea kõik siiani väga maitsvad ja proovimist väärt.

Sel sügisel korraldab Taimne Teisipäev muuseas juba teist korda üritust Food Innovation Summit. See on rahvusvaheline toiduinnovatsiooni konverents, mis toob Tallinnasse kokku puhta liha ja taimse toidu arengut juhtivad ettevõtted üle kogu maailma. Kui on huvi selle vastu, milline on tulevikutoit, siis just see on parim koht teemaga tuttavaks saada!

Räägi lähemalt Lihakompassist.

Liha teejuht on Maailma Looduse Fondi (WWF) ellu kutsutud projekt, mille eesmärgiks on aidata tarbijatel teha liha ostmisel paremaid valikuid. Liha soovitatakse süüa ka vähem, aga kui seda osta, siis aitab teejuht hinnata, milline toode on parem või halvem valik keskkonna, aga ka loomade heaolu seisukohast.

Hetkel on nn lihakompass olemas juba Rootsis, Saksamaal ja Soomes, kusjuures Soome liha teejuhis on lisaks hinnatud ka taimsete toodete kui võimalike lihaalternatiivide keskkonnamõju. Eestis veab lihagiidi koostamist eest Eestimaa Looduse Fond. Sarnaseid materjale töötavad välja veel mitmed Euroopa riigid. Riikides, kus liha teejuht juba kasutusel, on nähtud positiivseid muutusi nii tarbijate teadlikkuses ja valikutes kui ka tootjate praktikates.

Üks liha alternatiivtoodete kriitika on, et paljudes neist on kahjulikke lisandaineid (transrasvu), mis mõjuvad inimtervisele hoopis kahjulikumalt. Kuidas ma tean, keda usaldada ja millist alternatiivtoitu on turvaline süüa?

See on tõsi, et mõningad taimsed lihaasendajad ei ole kõige tervislikumad. Arvan, et nendega on nii nagu kõigi töödeldud toitudega, et asi on koguses - kindlasti ei tee halba neid vahetevahel harva nautida. Kui põhilise osa toidulauast moodustab ikkagi tervislik toit – päevas vähemalt 5 peotäit köögivilju, palju valgurikkaid kaunvilju, pähkleid ja seemneid -, siis kui süüa aeg-ajalt väikses koguses ebatervislikku toitu, pole sellest midagi hullu.

*** 

Vaata ka:

●     Taimne teisipäev

●     “Jah, see on vegan” Facebooki grupp

●     Tugevtaimselkutusel.ee

●     Pick Up Limes inglisekeelne Youtube kanal

●     Avantgarde Vegan inglisekeelne Youtube kanal