Kirkad mõtted sünnivad kuulates ja kogedes

Kui peame aga midagi täiesti uut looma, siis pole see kunagi tegelikult päris uus. Võtke kätte paber ja pliiats ning proovige joonistada loom, keda pole olemas. Ükskõik, kuidas me ka ei püüaks, see loom on üldiselt loodud teistest loomadest - kõrvad, silmad, nina, saba, tiivad, karv. Kui nüüd minu jutu peale oma loomingulisuse põhja suruda püüate ja teete paberile lihtsalt ühe ringi, siis on see samuti juba nähtud objekt. Innovatsioon ongi segu varasematest teadmistest.  

Vaikimine ja kuulamine on loomingule hea. Viimase poole kuu jooksul olen käinud Ahvenamaal üritusel ReGeneration 2030 Summit, maailma suurima roheliste äriideede finaalis, Viinis neljapäevasel konverentsil, Accelerate Estonia eelüritusel ning praegu kogen Sloveenias erinevaid jäätmevabaduse tahke. Olen kohtunud inimestega Bahreinist Brasiiliani ning Fääri Saartest Maltani. Pole midagi paremat, kui kuulata inimesi, kes räägivad oma suurest kirest ja sütitavad meidki. Armudes või unustades end liialt oma hääle kõlasse, jääb mõttekäik kuivaks nagu kaheks päevaks taldrikule jäetud keedukartul. 

Hetked Ahvenamaa ReGeneration 2030 kokkutulekust

Keskendusime sellel üritusel jätkusuutliku arengu eesmärkidest individuaalsele käitumisele. Esimene õhtu lõppes istumisega Mariehamni pargis linnavalitsuse ees. Olin nii haaratud vestlusest Ecuadorist pärit osalisega, et ei pööranudki kohe tähelepanu meile esineva paljasjalgse norra laulja Moddi sõnadele. Lokkis pea ja kitarriga poiss näis nagu iga teine sügavamõttelisust toota üritav. Siis hakkas aga heli jupsima ning Moddi pidi korduvalt katkestama. “Mu kitarr vist tahab mulle öelda, et peaksin teile rääkima, millest ma laulan.” Moddi kirjeldas, et kuigi ta kirjutab ka ise aktivistina protestilaule, siis üks tema põhiprojekte on laulda hoopis teiste muusikute laule, mis on erinevates riikides keelatud. Ja sellest hetkest oli tal minu täielik tähelepanu. Ta laulis sotsiaalsest ebaõiglusest ja keskkonnateemadega kaasnevast valust, üksindusest ja lootusetusest - see, mida üks aktivist või suure rohesüdamega inimene tunda võib. 

Mina tegin seal jäätmevabaduse töötuba, aga osalesin ka ise kuulajana. Muljetavaldavaim esineja oli Alandsbanki (Ahvenamaa panga) juht Peter Wiklöf. See pank on esimene maailmas, mis lõi Alandi indeksi arvutamaks keskmiste põhjal, milline on meie kulutuste jalajälg. Kasutajad näevad seda infot oma kontol ühes soovitustega, mida ette võtta. Alandi indeksit kasutavad nendega koostöös ka teised pangad. Näiteks DoConomy lõi esimese kaardi, millel on mitte rahast, vaid süsinikujäljest lähtuv limiit. Musta värvi kaardid on värvitud õhureostusega.

Climate Launchpad 2019 Eesti finaal

Mina ja tulevase Tallinna esimese pakendivaba poe looja käisime juulis ja augustis iga nädal töötubades, et oma ideed arendada. Me teeme nimelt platvormi pakendivabadele poodidele üle Euroopa, mis võimaldab neil ka toidu kojuvedu pakendivabalt teha. Ma tõesti andsin nendes oludes endast parima ning sain väga palju kiita liftikõne eest, isegi kohtunikult. Meie ei saanud aga edasi ega mingeid edasisi võimalusi sealtpoolt ning päris ausalt, algul tekkis küll pettumus. Miks ei usuta meisse, kui me teame alguse kohta ikka päris hästi, millega tegeleme? Ma ei vaja isiklikke õlapatsutusi niivõrd kui soodustavaid võimalusi süsteemsete muutuste loomiseks. Aga sain sellest üle ja me paneme edasi. Mul on ülimalt hea meel, et võistles palju huvitavaid ideid ja tulevik näib helge. Ja minu lemmikidee (lisaks enda omale), kus on ka mu elukaaslane, sai rahvusvahelisele võistlusele edasi. CompAct on vestlusbotist eratreener kontoritöötajatele, mille kohta saate rohkem lugeda siit. 

Õpilasfirma vilistlaste konverents Viinis

Korraldasime 11. klassis tüdrukutega õpilasfirma KELM alt kiirkohtinguid Tallinna vanalinna restoranides ning võitsime Eesti parimate õpilasfirmade võistlusel 3. koha. Elu24 kirjutas meist kunagi loo, mille pealkiri oli “Tallinna õpilasfirma pakub kiirkohtingu teenust” ning kus on kaanefotol paljas naine palja mehe peal rannas. See ei olnud päris selline teenus... Asi, millest ootasin kogemust aastaks, annab mulle siiani ettevõtlikke sõpru üle maailma, kellest enamusega kohtun korra aastas sellel konverentsil.

Käisin ekskurssioonil ettevõttes EcoDuna, mis toodab mikrovetikapulbrit. Nendest valmistavad nad toidulisandeid, šokolaadi ja isegi džinni - noh, et jood küll, aga natuke on tervislik ka. Seal oli tohutu koridor roheliste mullitavate torudega, kust mikrovetikaid edasi pumbatakse. Kui kümme kilomeetrit joosta vaja on, siis nende torude vahel saab seda teha küll.

Surusin kätt ka Shawn Franksonil, kes tegi huvitava ettekande plastikupangast. Sisuliselt, nende ettevõtte pakub arengumaades tänavalt plastiku kokkukorjajatele aha, toitu ja riideid. Seda plastikut nimetavad nad sotsiaalseks plastikuks ja müüvad ettevõtetele pakendite valmistamiseks. Lisaks tegi ettekande Karim Mindful Flightsist. See ettevõte pakub lendamise jalajälje kompenseerimise teenust. Mindful Flights kompenseeris muide kõigi esinejate lendamise jalajäljed. Kirjutan neist mõlemast kunagi pikemalt. 

Nüüd Sloveenia

Olen end sisse seadnud kuueks nädalaks Ljubljanas projekti Pioneers Into Practice praktikandina. Me elame teise praktikandiga jäätmevabas korteris ning käisime juba kohalikus jäätmevabas poes. Maailm on väike, sest üks äge eestlane tegi ettepaneku siin kohtuda just ajal, kui ma esiteks uusi sõpru leida tahan ja teiseks, mu tuttuus ID-kaardi luger ei töötanud lihtsalt kriitilisel momendil. Ta aitas mu hädast välja. Aga meil on vaja nüüd veel päriselt-päriselt pikemalt kohtuda, sest mina olen siin veetnud viimased päevad vastiku külmetusega. Natuke olen jõudnud avastada, aga käigud rahvusparki, metsa, järvele ja saarele on praegu ära jäänud. Aega õnneks veel on! Üht võin öelda: saan iga päev kuulates, lugedes ja praktiseerides targemaks.

***

Vaata ka pilte värvikirevast Metelkova ööelukeskusest. Vanasti oli see Jugoslaavia armee baas. Sloveenia iseseisvudes asusid sinna ebaseaduslikult elama kunstnikud, kes kasutasid kättesaadavaid materjale kõiksugu kunsti loomiseks.