Kuidas mõjutada lähedasi ja sõpru rohelisemalt käituma?

Alusta tööst iseendaga

 “Mu ema kogub liiga palju asju. Kuidas saada teda neid vähendama?” küsis üks tuttav daam minu õpitoas. “Kas sina oled iseenda asjadega ses osas teinud kõik, mis võimalik?” küsisin. “Ei, märkan, et mina kogun samuti asju.” vastas ta samal ajal, kui tema elukaaslane kõrval noogutas. “Tööta iseendaga, loe Marie Kondo raamatut “Jaapani korrastuskunst” ning räägi nii muuseas ainult iseenda kogemusest andmata kordagi konkreetseid soovitusi oma emale.” vastasin.  

Meil on väga lihtne hakata teiste inimeste elu oma sõnadega ümber korraldama, kuid enamik neist ei soovi mingisugust epistlit kuulata. Nad tunnevad end rünnatuna ja tõmbuvad kaitsepositsiooni lukku ära. Lihtsaim on keskenduda iseendale: kas minu asjad on ära koristatud, kas minul on võimalik rohkem trenni teha, kas mina saan midagi uut õppida, järgmisesse suunda areneda? Iseendaga esimesena tegelemine on rahustav. Ja nagu võluväel hakkavad teised ka end liigutama. Kui sa lõpuks ikkagi teistele näppu viibutama pead, sest nende nõud on seitsmendat päeva pesemata, pole neil vähemalt millegagi sulle peale lennata.

Kasuta “mina”-lauseid, jaga oma teadmisi ja räägi asjadest heas tujus

Raske on leida paeluvamat kui inimestest, kes räägivad sära silmis millestki, mida nad tulemuslikult iseenda parandamiseks teinud on. Kiitsin oma lähedastele elevusega, kui hea lihtne on riideid korras hoida, kui need Marie Kondo eeskujul kingakarpidesse voltida. Nii minu korterikaaslased kui ka pere küsisid ise, kuidas see käib. 

Märkan endagi puhul, et olen altim oma võimaluste piires ellu viima muutusi taimse toidu osakaalu suurendamiseks, kui puutun kokku positiivsete häid retsepte soovitavate inimestega. Hiljuti ostsin nt Gaz Oakley raamatu “Vegan 100”, sest ta räägib ainult kirest maitsva taimse toidu vastu. Sama lugu on Pick Up Limes Youtube’i kanaliga. Positiivsus on asja võti: see tõmbab ligi ja kannustab tegutsema. 

Esitle infot hoomatavalt

Kui inimestele rääkida kodu energiatõhususest ning mainida, mitu pragu neil akende vahel on, siis vaid 20% tihendab need praod ära. Kui aga personaliseerida see info hoomatavaks ja öelda “Teil on kodus sisuliselt korvpallisuurune auk!”, siis muudab oma käitumist 60% inimesi. 

Rääkisin ühel oma produktiivsusteemalisel ettekandel, et avastasin pärast RescueTime rakenduse kasutuselevõttu, et veedan ühe kaheksatunnise tööpäeva nädalas sotsiaalmeedias (arvutis ja telefonis kokku) ning seejärel otsustasin teha olulisi muutusi. See ehmatas nii mõnegi ära ja pani mõtlema, et peaks enda netiharjumusi ka selle rakendusega mõõtma. 

Kirjelda, kuidas Sinu enda elus tehtud muutus Sinu elu lihtsustab ja tasustab

Inimesed võtavad omaks muutusi, kui neid on lihtne ellu viia ja need on emotsionaalselt või füüsiliselt tasustavad. Kuidas Sinu tehtud muutus Sinu elu lihtsustab ja tasustab? Mulle meeldib rääkida sellest, et kui kodus on juba tarvilikud korduskasutatavad asjad olemas, siis ei pea raiskama raha ega aega, et nende järel poes käia. Minu korterikaaslane ütles, et tore on vähem prügi välja viia. Minu elukaaslane rääkis, et tore on oma veepudeliga ringi käia, sest nii ta joob rohkem vett, mis on talle tervislik ning aitab ajul paremini töötada. Mis Sind oma lihtsuse ja tasustavusega rõõmustab? 

Räägi oma eeskujudest, kes nõnda käituvad

Kujuta ette, et keegi tuleb sulle rääkima: “Vaata kui äge ma olen, sest ma ei tekita prügi. Sa peaks ka mitte tekitama. Mina olengi see, kes maailma plastireostusest päästab.” “Eee, okei, kas ma helistan psühhiaatriakliinikusse?” küsiksid võib-olla. Meid kuulatakse palju rohkem, kui anname (muidugi siiralt) võimu teistele vingematele tegijatele ning toome neid esile. Võime näidata videot Bea Johnsonist, jäätmeteta eluviisist. Bea on kindlasti nii mõjukas seepärast, erinevalt keskkonnast hoolimisega kaasnevast “hipistereotüübist” näevad nii tema kui ta kodu stiilsed välja (vaata minu lemmikut jäätmeteta eluviisi tutvustavat videot). 

Ole ehe

Räägi vaid seda, mida tõsiselt mõtled. Ehtsus on see, kui meie väline hääl kõneleb sama, mis sisemine. Ütlen ausalt oma lugejatele, et ma ei ole ideaalne liitrise purgiga tädi ning ostan mõningaid asju praegu teadlikult pakendis. Ma ei varja oma lugejate eest, et pakendite vähendamine pole eriline viis jalajäljega võitlemiseks, vaid on võitlus plastireostusega. Samas räägin ületarbimise üldisest kahandamisest ja muudest võimalustest oma jalajälge üldiselt vähendada. 

Mängi sotsiaalsete normide mõjususega

Isegi kui inimesed arvavad, et neid motiveerib üldiselt oma käitumist enim muutma keskkonnasõbralikkus, siis tegelikult on võimsaim jõud teiste sotsiaalsed ootused. Kuna meil pole üldiselt sellist maailma, kus minimalism ja taara ära viimisest kaugemale ulatuv keskkonnasõbralikkus oleks normiks, tuleb see keskkond luua. Kutsu oma sõbrad näiteks mõnda Facebooki gruppi, kus muutus, mida teise inimesse istutada soovid, on normiks. Kui tahad:

-       saada oma ema investeerima, räägi talle Naisinvestorite grupist.

-       oma elukaaslasele roheettevõtlust tutvustada, näita talle gruppi “Kliimamuutused ja rohetehnoloogiad”.

-       sõbrale jäätmeteta eluviisi lihtsaks teha, kutsu ta gruppi “Pakendivaba poodlemine” või “Prügivaba elu”

-       isa raha säästma panna, lisa ta #Kogumispäevik gruppi

Jne. 

Facebooki grupid on suurepärane võimalus tekitada sotsiaalne keskkond, kus mingi muudetav käitumine ongi normiks. Suhtumised tekivad alles käitumise järel.

Ühenda oma jutt teise inimese väärtuste ja huvidega

Mõtle, mis on sinu vestluspartnerile oluline? Oletame, et tahame äratada temas huvi keskkonnateemade vastu. Kui: 

-       ta väärtustab õnne, räägi talle minimalismist ning sellest, kuidas armastust kõrgemalt hindavad inimesed on õnnelikumad kui materialistlike väärtustega.

-       tegu on ettevõtlushimulise inimesega, räägi talle uuenduslikest rohetehnoloogiatest ning edukatest ettevõtetest, ringmajandusest ja rahadest, mis ses vallas ringi liiguvad.

-       kaaslane peab oluliseks tervislikku toitumist, arutle temaga, et miks peavad inimesed üldse hakkama end poes etikettide lugemisega vaevama, kui võib lihtsalt süüa värsket toitu. Räägi, et sinu arust teeb reegel “pakendis asju ei osta” tervisliku toitumise nii palju lihtsamaks.

-       vestluspartner paneb rõhku stiilile, näita talle pilte ilusatest korduskasutatavatest pudelitest ja kapselgarderoobist.

-       vestluspartner on mingil teemal - näiteks jumestuses - ekspert, uuri, kas ta on juba proovinud Zao korduvalt täidetavat kosmeetikat ning ütle, et hindaksid väga tema arvamust.

Räägi kaotustest

Inimesed on väga kaotusetundlikud. Kaotus teeb haiget ja paneb tegutsema. Võime kasutada sellist infot

-       Kui harrastussportlane valib koduse trenni ja jooksuringi asemel päevapaketi jõusaalis, jääb ta ilma 460 €-st aastas.

-       Kui inimene ostab endale tööpäeviti regulaarselt pooleliitrises pudeli maitsevett, jääb ta aastas ilma umbes 200 €-st.

-       Kui valime tampoonid ja hügieenisidemed, jääme viie aasta jooksul ilma 400 €-st, kuigi võiksime maksta vaid 19 € menstruaalanuma eest. 

***

Kuigi räägin siin igasugu nippidest, siis olen ise jäänud vägagi “alusta iseendast” põhimõttesse kinni. Sageli juhtun poes kokku mõne tuttavaga, kes hakkab vabandama oma kilekotis õunte pärast või muud taolist. Pean siis seletama, et see on ta enda asi ning mul pole tõesti aega teda hukka mõista. Võin ju kirjutada, et massiline kohvitopsidega (loe: prügiga) pildistamine on veider, aga ma ei käi õelate mõtetega inimesi vahtides mööda linna ringi. Enda elu elades ja ausalt teekonda jagades ongi lihtsaim inimesteni jõuda. Nad tulevad ise ja küsivad, kui midagi muuta soovivad.  

Mis on teie jaoks teiste inimeste rohelisema mõtteviisi suunamisel töötanud?