“Lumehelbekesel taovad vanemad kõik kinni.” Ehk kuidas jäätmeteta eluviis mul päriselt tudengina raha kokku hoida aitab.

Minimalism on jäätmeteta elu oluline osa

Minimalism aitab tõsta fookuse asjadelt eemale ning küsida: mis on see, mida päriselt oma elus tahan? The Minimalists (minimalistid) blogi autorid defineerivad seda nõnda: “See on tööriist enda elu üleliigsest vabastamiseks, mis soosib olulisele keskendumist, et leiaksid õnne, rahulolu ja vabaduse.” Kui kulutame vähem aega asjade teenimiseks - nende ostmiseks raha teenimiseks, transportimiseks, hoiustamiseks ja hooldamiseks - on meil rohkem aega keskenduda endale olulisimaile - perele, sõpradele, unistustele. Küsime endalt “kas ma saan seda endale lubada” asemel midagi võimsamat: “Kas see kohv on väärt 2.5 € minu vabadusest?”

Iga kord, kui väldime prügi, võidame

Prügi vältimine annab omaette kõrgema eesmärgi, miks mitte ebavajalikule raha kulutada. Ma ei hoia raha kokku sellepärast, et ei saa endale midagi lubada või et viie aasta pärast on eesmärk korter osta. Raha kulub vähem sellepärast, et iga poest ostmata jäetud krõpsupakk või hõbepaberis šokolaaditahvel on nähtav võit plastireostuse ja ületarbimise üle. Minu arvates pakub ostude vältimisel keskkonna säästmisele mõtlemine suuremat rahuldust kui sentide lugemine. See tähendab, et kui mu palk kahekordistub, siis ma ei hakka rohkem kiusatustele kulutama, vaid rohkem oma kasvukontole investeerima.

Vähem kokkupuudet reklaamiga = vähem ideid, kuidas oma raha kulutada

“Unsubscribe” vajutusega e-rämpspostist, Omniva kleepsuga tellimata saadetistest ja pelgalt müügitööga tegelevate sotsiaalmeediamõjutajate jälgimisest keeldumine aitavad vältida uusi ideid, kuhu oma raha kulutada.

Asjade kärpimine harib ning pakub lisasissetuleku võimalust

Minimalism annab prillid oma asjade teistsuguse pilguga vaatamiseks. Vahel võib selguda, et vähem asju pakub meile rohkem rahuldust ning ülejäänu eest saab kopsaka summa teenida. Viimasel ajal olen hakanud riideid teise pilguga vaatama ning olen tegelenud oma kapselgarderoobi loomisega. Kuigi mul on vähem asju, ei ole mul tunnet, et pole midagi selga panna, sest kõik sobib omavahel kokku ja näeb hea välja. Lisaks olen otsustanud müüa suurema osa oma riideid maha - asi, millega, ma poleks kaks aastat tagasi kindlasti nõus olnud.

Korduskasutamine = osta ühe korra terve elu varu

Ja alles nüüd jõuame olukordadeni, kus me ei saa keelduda ega kärpida, vaid otsustame tarbida. Ma ei pea poes järel käima enamikul ühekordsetel kodutarvetel, mida teised ostavad (välja arvatud lambipirnid, lahtine tualettpaber ja patareid - need plaanid asendada laetavatega), sest mul on korduskasutatavad alternatiivid. Olen nüüdseks jäätmeteta elu poole püüelnud aasta ja seitse kuud ning kui midagi osta otsustasin, siis teenis see ammu end tasa.

Kui sul ongi vaja asju kasutada siis:

●     Paljusid asju saab tasuta laenutada: raamatukogust saab laenutada raamatuid, lauamänge, treeningvahendeid, õmblusmasinat jne. Sõbrad aitavad ka hea meelega, kui sa oled normaalne inimene ja ise hoolitsed, et asi aegsasti nende kätte tervena tagasi jõuaks.

●     Mitmed asjad on ilmselt kodus juba olemas: toiduainetele sobivad purgid (vt ka lugu Facebooki gruppidest, kust neid küsida), plastkarbid. Ja kui näiteks mõni kodumasin ülesse ütleb või sokki auk tekib, saab neid ju parandada.

●     Mitmeid asju saab ise teha: riidest toidukotid, meigieemalduspadjad, mesilasvahast säileriie

●     Mitmed asjad on inimestel lihtsalt üle. Mul oli kodus kohvikannupress ning ühel neiul oli kodus ainult kohvikannu klaasosa, mille ta oli nõus mulle andma. Teisel oli täpselt minu telefonile sobiv tagakaanekaitse. Leidsin mõlemad grupist “Prügi aardeks taaskasutus”.

●     Asju saab küsida sünnipäeva- või jõulukingituseks: täitesulepea, roostevabast terasest termos või pudel, silikoonmatt jne. Mul on eraldi nimekiri, kuhu kirjutan jooksvalt mõtteid praktilistest asjadest ning kui keegi küsib, mida vajan, saan sealt üle vaadata.

●     Asju saab osta kasutatuna: vahetatava teraga metallraseerija, vedrukaanega purgid. Ma olen viimaste kuude jooksul pidanud soetama arvuti (30 € - Macbook Air), kaamera (100 € - Nikon) ja mantli (12 €). Olen kasutatut ostes säästnud 1470 € - sähh sulle kooki moosiga!

●     Targalt valitud korduskasutatavad asjad tasuvad algse investeeringu ära: nt 19 € menstruaalanum aitab naistel viie aasta jooksul säästa SADU eurosid.

●     Oma termosesse kodus tehtud jook on soodsaim, kui mitmed kohad teevad oma termosesse ostmisel ka allahindlust.

Äratarvitatav - kui see hoida lihtsana, siis ei kulu palju raha

●     Siit saab Tartu näitel lugeda, kust lahtist kaupa osta. Minu puu- ja köögiviljad, pähklid ja kuivatatud puuviljad, šokolaad (ostan ülimalt harva), juust, või, kohupiim, kala ja liha (jah, tarbin neid, aga vähe) ei erine oma hinna poolest sellest, mida pakendis müüakse. Kui ökopoest ingverit või kurkumijuurt ostan, võtan täpselt nii palju kui vaja ja saan need tavaliselt sentidega. Tänu sellele, et hoian nii paljude muude asjade pealt kokku, võin enda teenitud raha eest lubada endale veidi kallimat riisi ning osta bulgurit ja kuss-kussi. Lahtiste ubade ja kikerherneste ostmine on aga soodsam kui konservide ostmine. Ostan oma nädala toidu ühe korraga ning sellele kulub umbes tund nädalas.

●     Kasutan vähem puhastusvahendeid, sest iga asja jaoks ei ole vaja eraldi ainet. Minu sidrunhappelahusest üldpuhastusvahend on olematu hinnaga.

●     Kasutan vähem kosmeetikat ning kauakestvamaid hügieenitarbeid (loe lähemalt siit). Minu 5 € tahke šampoon kestab kauem kui kaks pudelit tavašampooni. Viimased 9-10 kuud olen kasutanud sama hea lõhnaga seebitükki dušigeeli asemel.

Käitlemine ehk ringlusse saatmine ning kompostimine

●     KORTER. Vaatasin, millised on kortermajade prügiveo hinnad minu piirkonnas. Pakendijäätmete vedamise eest tasume poes pakendit ostes ja see ei kuulu korraldatud jäätmeveo alla. Paberit ja pappi veetakse ära tasuta. Minu piirkonnas on olmejäätmete vedu on biojäätmete veost peaaegu neli korda kallim. Kui suudaksime kortermajana olmejäätmete kogust vähendada, saaksime vähem olmejäätmete vedu tellida ning raha säästa.

●     ERAMAJA. Pakendikoti teenus on tasuta ja sellega saab liituda siin (*kui see on sinu piirkonnas olemas). Paberi- ja papikonteinerit tühjendatakse tasuta, kuid oma papi ja paberi võib viia ka lähimasse tasuta kogumiskonteinerisse (vt kuhuviia.ee). Kui on võimalus kompostihunnikut kasutada, siis on see samuti tasuta.

Ja kui mingisugused asjad ongi liiga luksuslikud või mittekättesaadavad, siis neid ei pea kasutama.

Inimeste rahalised võimalused, asukohad ja soovid on erinevad. Minu siidist hambaniit on ostetud poest, aga selle asemel võib kasutada siiditükilt tõmmatud siidiniiti. Peagi tutvustan Zao taastäidetavat kosmeetikat, sest minu arust on äge, kui müüakse selliseid alternatiive, aga kosmeetikat võib mitte kasutada või ise teha - lihtsalt, mina eelistan kasutada ja pelgan isetegemist. Kasutan hambapastatablette, aga kõik ei pea seda tegema. Need nipet-näpet asjad pole põhjus, miks mitte püüda säästa raha ja keskkonda nendes valdkondades, mis meile kättesaadavad ja taskukohased on.  

• Keskkond ja kukkur sari
• Kristi investeerimisblogi
• Maryliis Teinfeldti artiklid raha.geenius.ee-s
• Nullkulu: "Kõik, mida ma ostsin aastal 2018"

*** 

Millised on need keskkonnasõbralikud harjumused, mis Sul raha säästa aitavad?