Suuhügieen ja bambushambaharjade võrdlus

Mis on olulisimad põhimõtted, mida suuhügieeni puhul järgida?

●     Toitu tervislikult: mitmekülgne ja tasakaalustatud toit. Jälgi toidu suhkrusisaldust ja kleepuvust - nt banaanid on salakavalad - ja püüa selliseid toite vältida. Treeni oma mälumislihaseid süües regulaarselt toitu, mis nõuab närimist.

●     Pea toidust puhkust: toidukordade vahe võiks olla kolm tundi. Neid võiks olla päevas neli-viis ning nende vahel ei tohi näksida

●     Janu jook on vesi: tarbi mahla, piima ja keefirit söögikorra ajal. Maitsevesi ei sobi oma suhkrusisalduse tõttu pidevaks joomiseks. Eelista kraanivett mulliveele, sest CO2 tekkivad ühendid tekitavad hammastel happelise keskkonna.

●     Pese hambaid kaks korda päevas kaks minutit: kasuta fluoriidiga hambapastat. Niidita korra päevas.

Kumb on tähtsam: kas tervis või prügi vähendamine?

Palun ärge seadke oma tervist prügi vähendamise nimel ohtu. Mitmed zero waste iidolid nagu jagavad soodast koosnevat hambapasta või hambapulbri retsepti, mis võib hambaid tegelikult kahjustada. Seda retsepti levitavad paljud teadmatult edasi. Palun usaldage inimesi, kes on aastate viisi töötanud selle nimel, et olla hambaarstinduses või arstinduses pädev: kuulates loenguid, lugedes teadusartikleid ja õpikuid, praktiseerides ühes superviisoriga päris patsientidega töötamist, tehes erialast tööd. Rääkige enne mingisuguste alternatiivide kasutuselevõttu ALATI mitme oma ala professionaaliga: nt ühe vanemaga, kellel on korralikult kogemust, ning ühe nooremaga, kellel on värskeimad erialased teadmised.

Miks ei või sooda või soolaga pesta?

Mitmed inimesed räägivad, et nad pesevad sooda või soolaga. Mõlemad on abrasiivsed ning kahjustavad pikemal tarbimisel hambaemaili muutes selle hapraks happerünnakutele. Ehk, ei kraabita lihtsalt mustust maha, vaid ka email, mis hammast kaitseb. Hambaarstide sõnul on sellisel juhul tervislikum juba lihtsalt harjaga hambaid hõõruda. Tavaliselt kohtan seda mainides soodaga pesijate protesti, et “aga minu hammastega on kõik korras ja hambaarst pole mulle midagi öelnud”. Mulle näib, et see on pigem reaktsioon enda ego kaitsmiseks, sest inimestele ei meeldi, kui neile öeldakse, et võib-olla nende pika-aegne tegevus pole just parim mõte. Tekib küsimus, kas hambaarstiga on sellest räägitud? Ja kas rohkem kui ühe hambaarstiga? Mina ei saa keelata enda peal eksperimentide tegemist ja enda kahjustamist, aga oma lugejatele ma sellist asja ei soovita. Lähtun selles erialaselt haritud inimeste teaduspõhisest arvamusest, mitte sellest, mida kodus leiutatakse, kellegi vanaema soovitas või mida keegi kuskilt internetist luges või vaatas.

Fluoriidiga või fluoriidita hambapasta?

Fluoriidi sisaldub rinnapiimas, rohelises tees ja banaanides. Lähemalt saad fluoriidi kasutamisest lugeda siit. Kasutamisvajadus sõltub piirkonnast: üldiselt ei ole Eesti joogivees nii palju fluoriidi, et see tekitaks probleeme. Minule on fluoriidiga hambapastat soovitanud kaks hambaarsti ja kaks hambaarstitudengit.

Kui ma keedan oma normaalse välimusega hambaharja pärast kolme kuud läbi, kas võin seda edasi kasutada?

Isegi pärast kümmet minutit keetmist jäävad ikkagi osad bakterid alles, mis on keetmisele resistentsed. Tark on hambahari ikkagi iga kolme kuu tagant välja vahetada.  

*** 

Aja jooksul on mul õnnestunud testida erinevaid hambaharju. Tänan It’s Bio poodi, kust saadeti mulle mõned hambaharjad veel testimiseks ning Liisut, kes andis oma hinnangu. Tema nõuannete põhjal tegin tabeli, kus hindasin erinevaid hambaharju nelja tingimuse põhjal.

Geoorganicsi hambaharju pole ma veel testinud, kuid silma järgi vaadates võiksid saada samasuguse hinnangu nagu Hydrophil. Minu ja Liisu lemmik oli Denttabsi hambahari!

*** 

Vaata lisaks:

https://tervis.elu24.ee/6741237/suuhooldus-ohtliku-plastita-kas-bambushari-teeb-puhta-too

http://suukool.ee 
 

View this post on Instagram

ENG below⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀ Paljude ökotoodetega on häda, et nende loomisesse pole kaasatud oma ala professionaale. Tervisetoodetega näeb omakorda, et neid disainides pole suheldud keskkonnaekspertidega. Ainsad suuhügieenitooted, mida pärast hambaarstidega vestlemist keskkonnasõbrana soovitan, on Denttabsi hambahari, hambapastatabletid ja erinevate brändide siidist hambaniidid. Rohkem saad lugeda minu blogist loost "suuhügieen ja bambushambaharjade võrdlus" ning Postimehe artiklist "Suuhooldus ohtliku plastita". Denttabsi hambahari on juba üle keskmise hambaharja, aga ideaalis võiks selle pea olla väiksem, kerge kaldenurga all ja painduv. Peame muutma seda, kuidas disainime tervisetooteid ning tooma kokku terviseprofessionaalid ja keskkonnaeksperdid. Pole mõtet kahjustada enda tervist kahtlase väärtusega ökotoodetega, et olla "keskkonnasõbralik". Rikutud hammastega opisaali jõudes tekib oluliselt rohkem prügi kui aastaid korralike toodetega pestes. Samas, väga lihtne on ettevõtetel muuta korralikud tooted jäätmevabaks.⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀ .⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀ .⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀ With many eco-products, no proper health professionals have been included in creating them. With health products, you can see that no environmental experts have been spoken to. The only dental hygiene products that I would suggest as a zero waster would be Denttabs toothbrushes and dental tablets and some silk floss. Although Denttabs toothbrush is already great, actually, the most amazing brush would have a smaller head and be pointed at a slight angle. We need to change the way we design health products and bring together both health specialists and environmental experts. There is no point of damaging your health with dubious products to be environmentally friendly. Once in the operating room, more trash is created than you can generate within years while using wrong products. Meanwhile, it is not that difficult for companies to make their products zero waste.⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀ #zerowastebathroom #lowwastebathroom #hambad #dentalhygiene #dentaltablets #toothietabs

A post shared by Suletud ring | low waste (@suletudring.ee) on Jan 16, 2020 at 9:56pm PST