Intervjuu raamatuneelaja Nastjaga blogist Iseloodus, kes kiire elu kõrvalt ikka lugeda jõuab

Nastja ütleb, et tal on ennast on raske kirjeldada, kuna ta muutub pidevalt sõltuvalt kogemustest. Siiski, avatus, uudishimulikkus, huvi erinevate asjade ja ühiskondlike teemade vastu püsivad samana. Tema jaoks on südamelähedane kodanikuaktiivsus ja osalus.

Raamatute lugemine on lihtsalt talle meeldiv harjumuspärane tegevus juba lapsepõlvest, mis langeb kokku tema huvide ja väärtustega. “Sama hästi võiksin vaadata seriaale või dokumentaale, aga see on lihtsalt minu valik.”

Kui Nastja oli väike, luges ema talle õhtuks muinasjutte. Mingi hetk hakkas laps aga üle emme õla piiluma ja küsima, miks ema mingeid sõnu vahele jätab. Huvi kasvas emaga raamatukogus käies. Ta tassis koju Paula raamatuid, mis olid meie lapsepõlves ühed populaarseimad Eesti lastekirjanduse pärlid ning ka minu lemmikud. Kodus ja vanavanemate juures olid tal alati riiulitel raamatud. Ainsa lapsena olid need hea viis, kuidas iseendaga aega veeta.

Nastjal on jalutamas käies alati raamat kaasas ning ta istub maha, et seda lugeda. Raamatu lugemiseks leiab ta aega ka väikestel vabadel hetkedel, kohvikus ja enne magaminekut. Viimased kuud ei ole tema sõnul sellest parim näide, kuna koolikoormus on olnud meeletu. Aasta peale loeb Nastja keskmiselt raamatu nädalas, aga vahel juhtub ka kahe-kolme raamatuga ühele poole saama. Keskmiselt loeb ta päevas pool tundi, aga nädalavahetustel võib rääkida tundidest.

Lugemine arendas Nastjal juba kooli ajal sõnavara, eneseväljendusoskust, lugemist ja kirjutamist, mõttemaailma ja kujutlusvõimet. “Öeldakse, et head kirjanikud on palju lugenud… Minu jaoks on jätkuvalt väärtuslik erinevatest perspektiividest erinevate sotsiaalsete ja poliitiliste küsimuste nägemine. Mida rohkem on võimalik puutuda kokku erinevate vaatenurkadega, seda rikkalikum on ka enda vaatenurk.” Lugemisest on tal kasu erialaselt.

Nastja on endiselt rohkem raamatukogu inimene ja see mõjub talle meditatiivselt. Ta ostab endale vaid neid teoseid, mille puhul ta teab, et ta tahab neid korduvalt vaadata. Sinna sekke kuuluvad ka klassikalised teosed. Raamatuid eelistab Nastja tasuta tarnega tellida Book Depositoryst. 

Kuigi alguses polnud Nastja e-lugeri suhtes väga soojalt meelestatud, siis üle ookeani käsipagasiga reisimise hetkeks tahtis ta seda juba väga ning sai selle ka kingituseks. E-lugerit kasutab ta reisides või siis, kui raamatut ei saa Eestis piisavalt kiiresti kätte. Nüüdseks peab ta seda väga mugavaks. Nastja loeb enim raamatuid inglise keeles, originaalteoseid vene keeles ning harjutamiseks ootab teda üks prantsusekeelne raamat.

***

Mida lugemine sinu jaoks tähendab?

“Lugemine on minu jaoks kindlasti rohkem kui hobi. Ajas on ka selle tähendus minu jaoks muutunud. Varem olen rohkem lugenud meelelahutuslikku ilukirjandust, mis tähendab alternatiivmaailma pääsemist. See on olnud seotud kujutlusvõime, fantaasia ja avastamisrõõmuga. Viimasel aastal on see minu jaoks muutunud. Olen lugenud rohkem teabekirjandust. See on minu jaoks võimalus end harida, oma maailmapilti avardada, saada kontakti rohkemate inimestega ja teemadega,” kirjeldab Nastja lisades, et ta soovib, et tema maailmapilt põhineks faktidel, mitte lihtsalt arvamusel.

Sa ütlesid, et tahad näha maailma erinevaid vaatenurki. Kas sa valid ka, millistest? Kas sa oleksid valmis lugema Hitleri Mein Kampfi, et näha, mis tema mõttemaailm oli isegi, kui see sulle ei meeldi? Kas sa oled meelega valinud selliseid raamatuid?

“Jah, ma olen mõelnud selle peale. Mingil määral puutud selliste teistsuguste vaatenurkadega nii kui nii kokku. Minu jaoks on need küljed tulnud juba välja filmidest või intervjuudest, kus ei pea liiga kaua sees olema,” selgitab Nastja, kelle arvates nendest allikatest piisab. Sellise raamatu lugemine oleks talle emotsionaalselt liiga raske. “Kui lugeda mõne holokaustis ellujäänu kogemusest, siis kumab sealt paratamatult välja ka vastaspoole nägemusi. Sellest ei ole nagunii pääsu.”

Mitu ilukirjandusraamatut ma ühe teabekirjandusraamatu kohta peaks lugema, et olla parem inimene?

"See sõltub minul hästi palju tujust. Kui tuju on halb, tahaks mingisugust ilukirjandust. Kui vastuvõtuvõime on suurem, lähevad teabekirjandusraamatud."

"Kuidas sul tavaliselt eesti keele üleriigilises etteütluses läheb?” küsin 100 punkti peale eesti keele riigieksami teinud Nastjalt.

“Ma tunnen ennast üsna enesekindlalt, aga need reeglid vahepeal muutuvad ka. Mäletan, et kas või käis alati lahku, aga siis lubati seda jälle kokku kirjutada ja olin ülivihane,” naerab Nastja.

Sul õnnestus koolis sageli teha eksameid maksimumpunktide või A peale. Kas sa kasutad loetu meelde jätmiseks mingisuguseid erilisi tehnikaid nagu näiteks kiirlugemist?

“Kui ma esimese hooga sellele mõtlen siis just nagu ei. Juba koolis oli tugev koormus ja pinge. Arvan, et sellest ajast õppisin mingisugused meetodid külge, mida ma enam ei teadvusta. Ma arutan enda peas asjad läbi, kordan neid üle ja esitan küsimusi. Ma ei tee semestri jooksul jooksvalt konspekti. Mul on kergem teha konspekti eksamiteks valmistudes. Loengus istudes tundub kõik oluline, aga pikemas perspektiivis saab asi selgemaks.” Nastjal ei jää loengus räägitu hästi meelde ning raske on seal keskenduda, aga slaididel vaadatud huvitavad pildid, selged näited ning konspektides alla joonitu jäävad tal hästi meelde. “See ongi veidi selline enda toimimismehhanismide tundma õppimine.”

Kas sinu eelnev lugemus toetab ka sinu õppimist, sest tunned näiteks etoloogia tekstis palju vanu tuttavaid asju?

“Jah, mingil määral kindlasti. Tore on see, et lugedes ei pea ülikonkreetselt asju meelde jätma. Lugemine loob konteksti, kuhu on lihtsam juba järgmisi asju sobitada.”

Kas sa teed veel midagi, et oma vastuvõtuvõimet parandada?

"Vastuvõtuvõime parandamisel on oluline tervislik eluviis. Minu puutumatu asi on unerežiim, mis hoiab mind kindlasti värskemana.” Füüsiline aktiivsus ja sotsiaalmeedia vältimine enne magamaminekut mängivad samuti rolli. Hommikuti tegeleb Nastja ka mediteerimisega.

Kas oled kuidagi piiranud ka enda taskus oleva kasiino ehk nutitelefoni teavitusi?

“Telefoniteavitusi pole mul aastaid ja midagi ei tule “do not disturb” režiimiga läbi. Facebooki rakendust mul ka pole, kuigi seda saab ikkagi ebamugavalt brauserist vaadata. Facebookis olen ma peaaegu kõigi sõprade ja lehtede jälgimise lõpetanud. Ma olen sensoorse müra suhtes stiimulitele tundlikum. Paljud uudislingid on minu jaoks ülekoormavad. Snapchati ja Tiktoki ma üldse ei kasuta. Enne hommikuste olulisimate tegevuste tegemist ei kasuta ma samuti telefoni. Olen püüdnud hoida seda reeglit, et kõiki sotsiaalmeediakanaleid püüan vaadata maksimaalselt korra päevas.”

Mäletan, et vaatasin ühte filmi, kus (1930. aastate?) šokolaadipoe müüja oskas klientidele näo järgi just neile sobivaimat kommi soovitada. Oli vaid üks mees, kellega tal see ei õnnestunud ning tollega hakkas ta teemat arendama. Kas sina oskad näo järgi inimestele nende jaoks magusaimat raamatut soovitada?

(Naerab) “Võib-olla… Sõltub hästi palju sellest, kuidas inimene end esitleb. Mõni on kohe algusest peale avatud ja saab aru, mis teda huvitab. Kui on aga iseloomu poolest kinnisem inimene, siis ongi keerulisem. Kui teda huvitab konkreetne teema, siis oskan kindlasti midagi soovitada.”

Pead blogi Iseloodus, kus räägid muuhulgas keskkonnasõbralikumast eluviisist. Missugune on sinu keskkonnasõbralik eluviis?

“Minu jaoks tähendab see paljuski teadlikkust oma käitumise mõju tagajärgedest. Esiteks on minu toidulaud sellega kooskõlastatud: ma ei tarbi loomset ning söön palju kohalikku. Eelmine suvi käisin peaaegu et ainult turul. Mul on kodus enda juurviljakotid, mis minuga kaasas käivad. Mõnikord olen ostnud kuivaineid Biomarketist. Üldiselt liigun ainult jala või rattaga ning autot mul pole ega ei ole plaanis ka osta. Hästi suur osa minu riietest on taaskasutusest ning ma ei taha toetada kiirmoekette. Ma ei harrasta ka asjade kokku ostmist.”

***

Loe Nastja blogist veel:

Kohaliku toidu nädal ja muid keskkonnasõbralikke katsetusi

Keskkonnateemalisi raamatuid ja dokumentaale

Kuidas elada keskkonnasõbralikult?

Kuidas minust täiskohaga vegan sai?

Ma loobusin lihast ja alkoholist ehk kuidas 3 kuud välismaal mind muutis

Tartu second-hand