Soovin suunamudijana süveneda

Kui mõtlen neile väga edukatele tegijatele, kelle asju ma suure huviga regulaarselt jälgin, siis nad on pannud iga oma video, sotsiaalmeedia postituse või blogiloo taha meeletu meisterliku töö. Iga samm on läbimõeldud ja hariv. Nad ei ole sotsiaalmeedias pidevalt kohal, kuid neil on sadu tuhandeid või lausa miljoneid jälgijaid ja vaatajaid.

Loomingulised meistrid ei ole alati sotsiaalmeedias olemas

Endine NASA ja Apple’i insener Mark Rober teeb kuus ühe video, kuid igal videol on kümneid miljoneid vaatamisi. Ta ei postita regulaarselt sotsiaalmeedias, kuid see ei takista teda. Näiteks, ta tegi linnumajast toitu varastavatele oravatele takistusraja ning postipakkide varastele peeruhaisu väljutava ja ökoglitterit purskava pommi. Sinna juurde käis läbimõeldud teaduslike nähtuste seletus ja põnevad eksperimendid.

Ajaloolistele rõivastele spetsialiseeruv kostüümikunstnik Bernadette Banner teeb heal juhul neli Instagrami fotopostitust kuus. Tema rikkalikust sõnavarast pulbitsevad ajaloolisi kostüüme kujutavad videod on pea ületamatud. Ta postitab videosid ebaregulaarselt: umbes 2-3 kuus.

Vegan toitumisnõustaja Sadia Badiei teeb nädalas umbes ühe fotopostituse ja ühe Youtube'i video. Ja vahel jätab ta ka rohkem aega vahele. Muidugi, Sadia ja Bernadette'i Instagrami lugude aktiivsust ei oska ma nõnda hästi kommenteerida.

Matt D’Avella on filmitegija, kes postitab sotsiaalmeedias nii nagu juhtub, kuid avaldab Youtube’is iganädalaselt kvaliteetseid ja sisukaid videosid. Neil kõigil on läbimõeldud tekst ja kaunis pilt. Sotsiaalmeedias ebaregulaarne olemine pole teda takistanud.

Nende näidete puhul on ühine see, et esiteks, nad kõik on oma ala meistrid. Teiseks, nad keskenduvad suuresti sellega tegelemisele, mitte lõputult sotsiaalmeedias kohal olemisele. Kolmandaks, nende looming on niivõrd kvaliteetne ja väärtuslik, et “sotsiaalmeedia tootmise puudumine” ei ole takistuseks.

Süvenemine toob mulle rohkem lugejaid kui lugejate tiksutamine sotsiaalmeedias

Cal Newport kirjutab oma raamatus “Süvenemine” (ingl “Deep Work”) kriitiliselt sellest, kuidas inimestelt oodatakse, et nad tegeleks tõsist süvenemist nõudva vahepeal pealiskaudsete ülesannetega nagu postituste tegemine sotsiaalmeedias ja meilidele vastamine. Tänapäeval rõhutatakse  pidevat kohalolu.

Mina olen aga see inimene, kes vajab oma blogi jaoks aega. Tahan tutvuda teemadega rohkem süvitsi. Tõtt-öelda, teemade põhjalik käsitlus ja siiras huvi põnevate inimeste vastu, kellel on mulle midagi õpetada, toobki mulle rohkem jälgijaid kui püüd koguaeg sotsiaalmeedias postitada. Samas on muidugi inimesi, kes ootavad regulaarseid sotsiaalmeediapostitusi.

Cal Newport kirjeldab, et süvenemine ja võimekus selle tulemusena kvaliteetset raskesti korratavat tulemust luua on meie üha rohkem segajaid täis maailmas üha rohkem hinnas. Taoline sotsiaalmeediapostitustega kohal olemine on tegelikkuses pealiskaudne töö. Kui ma tahan korralikku blogipostitust teha huvitaval teemal, siis mul on vaja keskenduda, asju juurde lugeda ja sügavalt mõelda. Need tunnid, mida kulutaksin sotsiaalmeedias igapäevaselt postituste tegemiseks, kuluvad ära mulle selleks, et saaksin lugeda raamatuid, päriselt midagi korralikku ka valmis kirjutada ja puhata. Soovitan kõigil Newporti raamatut lugeda. Videokokkuvõtte leiab siit ning minu arvustuse siit.

Püüan taas vähendada segajaid oma elus

1,5 aastat tagasi kustutasin oma telefonist kõik sotsiaalmeediarakendused: Facebook, Instagram, Gmail. Ja kui tahan nendes käia, siis teen seda brauseri kaudu, mis on oluliselt ebamugavam. Siiski pean seda veelgi vähendama. Mul ei tule ka teavitusi sellest, kui keegi kirjutab. Kui mind tahetakse kiiresti kätte saada, siis peab rohkem pingutama: helistama - tegevus, mida vähesed jaksavad.

Sõbranna andis mulle sotsiaalmeedia kasutamiseks aga eraldi telefoni, et saaksin igapäevalugudes Instagramis jagada kvaliteetseid pilte ja videosid. Sellel telefonil ei ole internetti ega SIM-kaarti. Seega, postitused tuleb teha internetiühendusega ja eelistatavalt päeva lõpus. Olen ka väga nautinud lugejatele soovituste andmist.

Näen aga, et mul on igas päevas vähe tunde ja samas palju asju, mida sooviksin regulaarselt teha: trenn, meditatsioon, töö, kodu korras hoidmine, lugemine, sõpradega suhtlemine ja isiklike ettevõtmiste arendamine. Nii oma töö kui ka blogi puhul pean lisaks olema seotud sotsiaalmeediaga, mis on sõltuvusttekitav. Selles tiksutamine halvendab mu keskendumisvõimet.

Facebookis panin tuimalt Anastassia eeskujul peaaegu kõigile inimestele unfollow. Isegi lähedastele sõpradele. Vajan seda oma keskendumise jaoks. 

Ma pigem saan päriselt kokku ja pühendan inimesele pikemat ja tähenduslikumat tähelepanu, kui sekundit nõudev pöial. Facebooki otsustasin aga alles jätta, sest: (1) mul on vaja teha tööalaseid postitusi, (2) tahan jagada blogipostitusi, (3) see on parim müügikanal asjade jaoks, (4) prügi aardeks grupis saan ära anda oma jääke ja kombucha grupis teeseent. Kui mul poleks aga enam tööalaseid kohustusi, blogi jaoks vajadust postitada, asju mida müüa ja jääke, mida ära anda, kustutaksin selle kohe.

Facebook segab, raiskab aega, mõjub vaimsele tervisele halvasti, vähendab keskendumisvõimet, kaotab piirid töö ja vaba aja vahel, tekitab tarbetuid lisaülesandeid, tõstab ülesse soovimatuid teemasid ja tekitab sõltuvust - korralik negatiivne mõju. 

Instagrami osas mõtlen ka praegu välja strateegiad, kuidas ikkagi oma rohelist sõnumit levitada ning lugejatega olulistel teemadel suhelda. Otsustan neelata alla selle, kui seepärast keegi mulle unfollow paneb. Ma naudin storyde tegemist natuke liiga palju ja Instagram tekitab mul sõltuvust. Üks variant on kasutada taas postituste ette tegemise platvormi, kuhu kirjutada korraga läbimõeldud tekstid ja korralikud soovitused, millest inimestele päriselt kasu on.