Kuidas bambushambahari aitas hotellidel raha kokku hoida

See, kuidas ettevõte ise oma energiat kasutab, ei maksa kliendile otseselt midagi. Kui aga hotell palub kliendil hoida kokku vett, kasutada samu rätikuid kauem, jätta toakoristus vahele või kustutada tuled, tähendab see kliendile enda harjumuste muutmise kulu. Wang, Krishna ja McFerran (2017) huvitusid just sellest, kuidas kliendid tajuvad ning reageerivad programmidele, kus ettevõttel on kliendi kuulekuse korral omad kasud sees.

Uuringus oli kolm peamist küsimust:

1. Kas keskkonnahoiu programmi rakendamine võib ettevõtte hoopis negatiivsesse valgusesse asetada? Kui jah, siis mis olukorras?
2. Kas uus roheprogramm võib tuua tõsist mainekahju? Kui jah, siis kuidas seda probleemi lahendada?
3. Kuidas rakendada roheprogramme nii, et need tõesti suurendavad klientide rohelist käitumist, mitte ei vähenda seda?

Suure Hiina e-kaubanduse ettevõtte töötajad osalesid parajasti konverentsil. Osa neist suunati 37 dollarit maksvasse tavahotelli ja teine osa kallimasse 125 dollarit maksvasse hotelli. Mõlemas hotellis oli esiteks suvaliselt kas silt või puudus silt. Sellel oli kirjas: “Keskkonna säästmiseks julgustame sind elektrit kokku hoidma. Palun lülita välja konditsioneer, keedukann, tuled, TV jne, kui need ei ole kasutusel.” Kirja jaluses oli lisaks kirjas: “Palun säti termostaat jahutades 25 kraadi peale ja soojendades 20 kraadi peale.” Teiseks, hotelli vannituppa asetati kas plastümbrises plasthambahari või paberpakendis bambushambahari. Selle eesmärk oli vastavalt näidata kas hotelli enda keskkonnapingutuste puudumist või olemasolu.

Huvitaval kombel tajuti kallimat hotelli kirja olemasolul oluliselt vähem rohelisena, kui selle puudumisel. Odavamas hotellis ei mõjutanud kirja olemasolu hotelli rohelisena tajumist. Bambushambaharja asetamisel vannituppa see seos aga kadus ning kallimat hotelli tajuti sõltumata kirja olemasolust rohelisemana. Seega, ettevõtte hinnakuvandi mõju nende rohelisena tajumisena säilib, kui on näha, et ettevõte paneb oma raha roheliste pingutuste alla.

Uurijad vaatasid lähemalt ka elektrikasutust 24 tunni jooksul. Selgus, et elektrit säästma õhutav kiri ei mõjutanud elektrikasutust odavamas hotellis ning suurendas elektrikasutust kallimas hotellis võrreldes kirja puudumisega. Kui hotell nähtavalt pingutas keskkonnahoiu nimel (bambushambahari vannitoas), kasutasid külastajad vähem elektrit. Sõnumi ja nähtava pingutuse kombinatsioon vähendas elektri kasutust enim. Seega, tarbijad käituvad roheliselt, kui ka ettevõte ise näitab ennast samu põhimõtteid järgimas. Kokkuvõttes hoidsid mõlemad hotellid bambushambaharja kasutades piisavalt energiat kokku, et see kattis ära bambushambaharja maksumuse ja pakkus ettevõttele ka lisasääste.

Sama uuringu raames tehti ka teine eksperiment, millest saad rohkem lugeda siit: https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1509/jmr.14.0441

Mida sellest loost õppida

Kerge vahemärkusena, mina isiklikult ei paneks eksperimendivälises elus igasse hotellituppa bambushambaharja, sest päris vajaduse mitte teadmise korral oleks see ka raiskamine. Leiaksin oma panuse näitamiseks mingi teise viisi. Samas oleks tore võimaldada taolisi hügieenitarbeid vajaduspõhiselt hotelli fuajeest või nt müügiautomaadist soetada. Igatahes, see lugu õpetab meile, et ettevõtte enda nähtavad pingutused võivad mõjutada klienti niimoodi energiat säästma, et see on nt hotellile endale kasulik.

Olen panustanud kahe sellise ettevõtte tegemistesse, mis on n-ö täiendavad ettevõtte enda keskkonnast hoolimist näitavad teenused. 2019. aastal olin Ljubljanas, Sloveenias praktikal ettevõttes myWater, mis tegi avalikke joogiautomaate, mis puhastasid kohapeal vee ära. myWater käis peamiselt transpordiga seotud asutuste esindajate juures - rongi-, lennu - ja bussijaamad. Jätame praegu selle “transpordisektor panustab enim kliimamuutusesse” jutu vahele ja loeme ka väikseid saavutusi võitudeks. 

Ettevõtte juhi Roberti müügikõne üks peamine mõte oli umbes selline: hetkel peavad inimesed minema tualetti oma veepudelit täitma, aga mis oleks, kui te tooksite veeautomaadi nähtavale väärikale kohale ning ütleksite “palun, siin on teile suurepärane vesi, meie kulul”. 2021. aasta suvel tööasjus lennujaama väisates nägin, et Telia pakub väärikat kohta oma veepudeli täitmiseks. myWateri esimene avalik jaam oli nt Koperi rannas (soojem rannikuala), kus inimesed said enne ainult plastpudelis vett osta.

Teine ettevõte on minu jaoks aktuaalne täna: RingKarp - korduskasutatavate nõude võrgustik toidukohtadele, mis on kirjutamise hetkel juba Tallinnas, Saaremaal, Haapsalus ja Tartus. Sisuliselt, tellid toidu, maksad karbi eest deposiidi, mille saad karbi tagastades tagasi. Söögikohtade jaoks pole üldiselt pakend teenimisvahend, vaid täiendav teenus toiduelamuse edasi andmiseks. RingKarp on selle keskkonnasõbralik variant teenuse vormis. 

RingKarbi võrgustikus olemine näitab, et ettevõte ise hoolib ja teeb midagi ära: kui sul jäi oma karp koju, on sul toit ikkagi võimalik tagastatava deposiidi eest kvaliteetses korduskasutatavas karbis saada - jäta endale, kui soovid. Kui ettevõte ise küsib, kas klient soovib toitu ringkarpi või ühekordsesse karpi, siis korduskasutatav karp aitab lõpuks ka neil pakendi arvelt kokku hoida. RingKarp muutub peagi teguriks, mille alusel inimene valib kaasa ostmiseks või koju tellimiseks toidukoha - seega 28€ kuus restorani enda kulu ringkarbi teenuse eest võib vaikselt hoopis rohkem raha sisse tooma hakata.

Mis võiks olla sinu ettevõtte keskkonnasõbralik nähtav panus, mis paneks ka kliente keskkonnasõbralikult käituma?