Üks viis pakendivaba toitumise tervisemõju teaduspõhiseks mõõtmiseks

#koostöö #elsavie

Jäätmetekke vähendamine või mahe- või taimetoidu peale üleminek on seotud ühtlasi muutustega toitumises. Näiteks pakendivaba ostmisega võib oluliselt suureneda puu- ja köögiviljade hulk, tärkliserikaste toitude hulk ja väheneda loomse hulk. Tervisemõju on minu jaoks number üks ning mind huvitavad siin teaduspõhised vastused. Lasin hiljuti katsejänesena uurida, kuidas minu jäätmevabaduse põhimõtetest lähtuv toitumine on mulle mõjunud ning kas pean selles muudatusi tegema.

Keha saab suurema osa vajalikest toitainetest ja energiast söödavast toidust. Meie seedeelustik hoiab kogu keha tervist ning jaotab seeditud toidust toitained kogu kehasse laiali. Seedesüsteem on täis mikroobe, mis on olulised nii meie keha immuunsüsteemi, ainevahetuse kui ka neurokäitumuslike funktsioonide jaoks. Selle kogu elu jooksul areneva mikroobikogu nimi on mikrobioom ja see on igal inimesel sama unikaalne nagu sõrmejälg.

Tasakaalus mikrobioom toetab kõiki neid funktsioone ja aitab kehast mürkaineid eemaldada. Tasakaalust väljas mikrobioomiga võib haigeks jääda. Võivad tekkida halvad tujud, ärevus, kehv unekvaliteet ning isegi depressioon. “Oled see, mida sööd” vastab siin eriti hästi tõele. Häiritud mikrobioom võib tekitada seedimisprobleeme, põletikulisi soolehäireid jpm.

Mikrobioomi tasakaalu häirivad:

  • kehv toitumine (töödeldud, ebatervislik toit) - siia alla käib ka loomse organismile vajalikuga võrreldes ületarbimine, mis on kahjulik nii meie kui ka planeedi tervisele;
  • stress;
  • antibiootikumid - tapavad kõhus ka häid baktereid;
  • uneprobleemid;
  • alkoholi liigne tarvitamine,
  • teatud ravimid (sh antibeebipillide sagedaseim kõrvalmõju puudutab mikrobioomi).

Kui tahad teada, kuidas sinu mikrobioomiga seis on, siis Elsavie kaudu on võimalik tellida endale vastav test, mille saab delikaatselt ja mugavalt kodus ära teha. Raport näitab: 

  1. kõhu seisukorda
  2. viise enesetunde parandamiseks
  3. personaalseid soovitatud toite
  4. kiudainete sisaldust menüüs
  5. näidismenüüd
  6. lisasid

Minu isiklik kogemus

Sain teada, et minu mikroobikoosluse mitmekesisus on kõrgem kui 94% tervetel inimestel, mis on suur kergendus ja näitab, et teen peaaegu kõik õigesti. Samas, selgus, et pean laktobatsillide saamiseks rohkem tarbima hapendatud köögivilju ja probiootilisi piimatooteid. Pärast tulemuste saamist oli mul sama analüüsi raames kohtumine kuulsa toitumisnõustaja Katri Merisaluga, kelle soovitusi näete nt Rimides.

Üllatav oli, et minu ise hapendatud kapsas polegi kogu tööd ära teinud. Olin keefiri ja hapupiima oma menüüst täitsa välja jätnud ning tarbisin peamiselt kaerapiima ja vahepeal taimseid jogurteid. Nüüd tõin Katri soovitusel need oma menüüsse tagasi ja enesetunne on oluliselt paranenud. Valin poes erinevate laktobatsillidega suhkrustamata jooke - Loodetavasti saab neid kunagi jäätmevabalt ka. Katri rääkis ka, et mõistlik on kas ise hapendada köögivilju või osta turult, sest poodides on sageli lihtsalt marineeritud tooted, kus äädikas tapab laktobatsillid ära. 

Minu mikrobioom jutustab ka loo minu viimase kümne aasta toitumisest: läänelik rasva- ja valgurohke toit. Seetõttu ei ole minu mikrobioomis Prevotella perekonda, mis on sapitundlik ja kasvab kõhus rohke taimse toidu korral. See on üsna üllatav, kuna üldiselt olen viimaste aastate jooksul just rohkelt taimset söönud ja ootasin, et see kajastub ka minu mikrobioomis. Mina sain soovituse tarbida rohkem järgnevaid toiduaineid: mustikad, linaseemned, kaerakliid, täisterakaer, kaerahelbed ning täisteraoder, hapendatud köögiviljad ja probiootilised piimatooted.

Lisaks olen nüüd viimaste kuude jooksul söönud ka Elsavie erinevaid kiudainetega toidulisandeid, mis on teaduspõhiselt loodud koostöös TFTAK-iga. Need on pakendatud ning neid lisatakse putrudele, küpsistele, jogurtitele ja smuutidele, aga võib ka lihtsalt veega segatuna ära juua. Kuigi paki peal on kirjas, et selles on kümme portsjonit, siis minu neli teelusikatäit päevas kestab küll kauem. Saan öelda, et mõjus tervisele hästi ning püüan segudes lisanduvaid toitaineid tuua tulevikus rohkem oma menüüsse läbi pähklite, seemnete, kuivainete.

Elsavie soovitab mikrobioomi hoidmiseks üldiselt teha järgnevat:

  • Vahetada regulaarselt tarbitavad töödeldud ja magusad toidud töötlemata kiudaineterikka toidu vastu
  • Tarbida prebiootikume ja probiootikume sisaldavat toitu
  • Olla regulaarselt füüsiliselt aktiivne ja teha trenni
  • Vähendada või õppida stressi juhtima
  • Sättida oma toitumine vastavaks enda toitumisvajadustele ja mikrobioomile

Üldiselt, olen otsustanud mitte jääda kinni rangetesse ideaalse jäätmeteta elu reeglitesse ning teen palju erandeid, eriti, kui see puudutab minu tervist. Püüan pidevalt leida vastuseid, mis on kõige tervislikum lahendus ja kas seda on võimalik ühendada minu praeguses elukeskkonnas jäätmeteta elu püüdlustega. Näiteks, hiljuti soovitas järjekordne hambaarst mulle elektrilist hambaharja ning leidsin alternatiivina elektrilise vahetatavate bambuspeadega hambaharja. Ja julgustan ka teid lähtuma teaduspõhistest lahendustest, arstide soovitustest ning näitama neile ka jäätmevabu alternatiive, mida kaalute.

Vaata lisaks

Elsavie hariv blogi

Elsavie hariv Instagram

Toitumisterapeut Katri Merisalu

Eelmine
Kuula järele: Priit Lumi toitumisega enda ja keskkonna tervise toetamisest

Vastused puuduvad

Email again: