Kuidas lihtsurelikuna aru saada, milline pakend on ümbertöötatav?
Prügi sorteerimine ise ei ole keeruline, kuid raske on hoomata seda, mis on kõigi pakendite elutee ja mis neist saab. Ma olen püüdnud kaua mõista nii palju kui võimalik ning jagan teiega, kuidas mina lihtsurelikuna praegu asjast aru saan. Kõigepealt tuleb aga rõhutada, et jäätmetekke ennetus on olulisim ning alles pärast seda tuleb taaskasutus.
Mis vahe on sõnadel “taaskasutatav” ja “taaskasutatud”
Pakenditel leiduv “Taaskasutatav” (ingl recyclable) märge on teoreetiline võimalus, mis ei pruugi praktikas realiseeruda. Meil või mõnes teises piirkonnas ei pruugi olla süsteemi teatud materjalide (nt eriliste plastisortide) ümber töötamiseks või neid jäätmeid lihtsalt ei teki niisuguses koguses, et neid oleks otstarbekas ümber töötada.
Selleks, et teada, mis täpselt mingisuguse konkreetse pakendiga tehakse, tuleb vaadata pakendit ja tutvuda kohaliku ümbertöötleja kodulehega. Kui lihtsa internetiotsinguga oma küsimusele vastust ei leia, siis soovitan ajakirjanikele küsimus saata ja lasta neil uurida. Veelgi detailsemad vastused saab helistades, kirjutades ja ümbertöötlejate juurde ekskursioonile minnes.
“Taaskasutatud” (ingl recycled) tähendab, et pakend on valmistatud taaskasutatud materjalidest.
Kui palju saab erinevaid materjale ümber töötada?
- Plast: toidu jaoks seda üldiselt Eestis kasutada vaid korra, kuid erandiks on rPET, mida hakkas äsja kasutama Värska. Töötatakse ümber tekstiilideks ja ehitusmaterjalideks, mida enamasti uuesti ümber töötada ei saa.
- Paber: 6-7 korda, korduval ümber töötamisel kiud lühenevad ning lõpuks on vaja ka esmast toorainet.
- Metall: alumiinium nt lõpmatu arv kordi
- Klaas: lõpmatult.
Ülesanne: leia kodust lähim plastpakend. Otsi selle pealt üles kolmnurk, mille sees on plasti tüübi number.
Ragn Sellsi kodulehel on kirjeldatud kuus erinevat plastitüüpi ühes eripärade, kasutuskohtadega ning sellega, kuidas neid taaskasutada saab. Tegin neist ka siia tabeli.
Plasti tüüp | Nimetus | Eripära | Kasutuskohad | Taaskasutuse võimalused |
01 | PET (polüetüleentereftalaat) | Enimlevinud soodne plast | Vee ja karastusjookide pudelid, plastist õlle taara, salatikastmete ja ketšupite jms pakendamiseks. | Fliisi, fiiberjuhtmete, mööbli, põrandakatete jms tootmine. |
02 | HDPE (kõrge tihedusega polüetüleen) | Kõrge lekkivus-kindlusega | Kodukeemia-toodete pudelid (valgendid, puhastusvahendid), mootoriõli pudelid, prügikotid jms. | Pesupesemisvahendite, õlipudelite, pliiatsitopside, prügikonteinerite, äravoolutorustike, plastist aiamööbli, aedade jms tootmine. |
03 | V (vinüül) või PVC | Väga vastupidav ja ilmastiku-kindel | Aknapuhastus-vahendite ja pesuainete pudelid, šampoonide- ja, toiduõlipudelite, juhtmekatete, plasttorude jms tootmisel. | Linoleum põrandad, porimatid, vihmaveetorud, kaablid. |
04 | LDPE (madala tihedusega polüetüleen)
| Tugev aga paindlik plast | Kokkupigistatavad pudelite (kreemid jms), jalgratta joogipudelid ja kilekottide valmistamisel. | Prügikastide, kompostikastide, plastümbrike, haljastuse sidemete jm tootmine. |
05 | PP (polüpropüleen) | Hea kuumataluvus | Toidukarbid, säilituskarbid, joogikõrred, ravimite pakendid. | Suunatuled, aku erinevate osade, harjade, jääkraapijate, nagide, konteinerite, kaubaaluste, kandikute jms tootmine. |
06 | PS (polüstüreen) | Materjalist saab teha väga jäikasid või vahust tooteid | Ühekordsete sööginõud, termokarbid ja -topsid, lihaalused (vahtplastist alused mida on kasutatud lihatoodete pakendamisel), munakarpid, CD-plaatide pakendite tootmisel. | Isolatsioonimaterjalide, valgustite lülitid, munakarpide, joonlaudade, ventilatsiooniavade, vahtpakendite tootmine. |
Kirjutamise hetkel on mul süles kilepakendis Fazeri röstsai, millel TVO (Tootjavastutusorganisatsiooni) logo kõrval kolmnurga see kirjas “05” ning selle all “PP”. See tähendab, et pakend on polüpropüleenist ning ma saan tabelist vaadata, mis sellest saab. Pakendil on ka viisakas kiri, millega palutakse see pakendiprügisse panna.
Uurisin ka teisi pakendeid ja leidsin, et vorstil ja Philadelphia küüslauguga toorjuustul ei olnud plastpakendi märgist. Samas, Philadelphia klassikalisel toorjuustul oli märgis peal. Võta siis näpust. Teistel pakenditel olid märgised kenasti peal.
Muide, märgise olemasolu ei taga ikkagi, et pakend kindlasti ümbertöötamisele läheb. Siit leiate artikli, mis sisaldab selleteemalist arutluskäiku.
Mida tähendavad erinevad taaramärgised?
Eesti Pandipakendi kodulehel on lahti seletatud, mida erinevad pandimärgised tähendavad ja kuidas pandisüsteem töötab. Kokku on neid kuus ning need märgivad erinevaid materjale (plast, metall, klaas), mahtusid (kuni 0,5 l - A; suurem kui 0,5 l - B; ning kõik mahud - C, D, D korduskasutatav, K korduskasutatav).
Mina soovitan võimaluse ja valiku korral eelistada selliseid pudeleid, millel on pandimärgise juures kirjas “korduskasutatav”. See märgis tähendab, et pudelid saadetakse hügieenilisele ja turvalise puhastamisele ja täidetakse uuesti joogiga. Taolised pudelid on alati klaasist. Korduskasutamine on keskkonnale mõeldes kõige parem valik.
Teiseks, kui ei saa korduskasutatavat valida, soovitan valida metalli või klaasi, kuna neid saab lõputult ümber töötada. Siin on muidugi mitmeid küsitavusi. Näiteks klaasi transportimise jalajälg on kaalu tõttu suur ning metallil väiksem. Seepärast võiks klaasis jooke valides eelistada kohalikku. Samas, alumiiniumpurgid sõidavad merekonteineriga Inglismaale, siis Saksamaale, uuesti Inglismaale ja Eestisse. Ma hetkel veel ei oska kommenteerida, mis kummagi ümbertöötamise jälg on.
Tore on see, et võib üsna optimistlikult loota, et panditaara süsteem laieneb ka kange alkoholi, piimajookide ja siirupite pudelitele.
Ennetus on lihtsaim
Aga milline tavatarbija tegelikult jaksab süvitsi uurida iga pakendi tausta? Mina igatahes ei viitsi oma energiat nõnda kulutada. Palju lihtsam on mitte võtta vastu ebavajalikku ja kärpida oma vajadusi. Siiski, peaksime oma jäätmeid sorteerima nii palju kui võimalik isegi, kui alati ei saa täiesti kindel olla, et see uut elu elama hakkab.
Vaata lisaks
Vastused puuduvad