Mida olen viimase aasta jooksul oma keskkonnakäitumises muutnud? Kuidas edasi?

Gethel küsis “Tarbime targalt” Facebooki grupis inimestelt, mida nad on viimase aasta jooksul targemalt tarbimiseks teinud. Mõtlesin, et päris hea terapeutiline harjutus endale pai tegemiseks ja uute eesmärkide seadmiseks ning panin ka asjad kirja. Ütlen alati, et ennast tuleb esmalt kiita ning seejärel saab edasi mõelda, mis järgmiseks. Kuigi enne blogi pidama hakkamist olin jäätmevabadusega tegelenud rohkem kui aasta ning paljud head harjumused on ammu olemas, siis keskkonnasõbralikumaks muutumise teekond kestab praegugi.
Ljublana, Sloveenia. Foto: Kristina Taukul

Annetan oma jalajälje kompenseerimiseks

Annetan iga kuu teatud summa ühele organisatsioonile oma jalajälje ära nullimiseks. Kõige usaldusväärsem ja tõhusam tundub mulle Cool Earth, millest kirjutasin lähemalt siin.  

Küsin ja kingin lillede asemel annetusi vihmametsade heaks

Kui ülikooli lõpetasin, kandsin sama kleiti, mis bakalaureuses, laenasin kingad sõbrannalt, kasutasin korduvalt täidetavat kosmeetikat, kammisin juuksed lihtsalt ära ja palusin lillede asemel annetada organisatsioonile Cool Earth vihmametsade kaitsmiseks. Selleks annetati 120€. Kes väga lilli tahtis tuua, tõi kohalikud põllulilled. Alamakstud tööjõuga kasvatatud lillede jumal teab kust kohale lennutamine või sõidutamine ei tundu mulle enam nii romantiline või kaunis. Hoopis mõte linnulaulust kajavatest lopsakatest ja tervetest vihmametsadest on ilus. Minu rohelisest lõpetamisest saab lugeda lähemalt siit.

Annetan oma lendude kompenseerimiseks

Lendasin sel aastal rohkem lennukiga kui eales varem: seitse korda... Oskan järgmine kord kindlasti asju paremini planeerida, sest mul ei ole niisugusel tasemel praktilist reisimiskooli varem olnud. Kindlasti ei peaks keegi teisele kõrri lendama selle eest, et ta reisib. Tegin need valikud silmas pidades paljusid isiklikke asjaolusid. Tallinn-Amsterdam-Ljubljana ning Viin-Tallinn reisid kompenseerisin 13€ eest Mindful Flights kaudu. Olen Minful Flights asutajat ka isiklikult konverentsil rääkimas kuulanud.












Pühendan rohkem aega taimsele toidule

Minu lihatarbimine on oluliselt vähenenud. Enamik minu toidust on täistaimne ja ma ise ei taha enam lihaga mässata. Kastidest sobitun enim fleksitaarlase kasti: üldiselt taimetoiduline (pigem isegi täistaimetoiduline minu puhul), aga paindlik sööja, kes sööb pea kõike. Katsetan paljude pakendatud taimsete alternatiivtoodetega. Kahjuks on enamik valmistanud mulle suure pettumuse (näiteks Sloveenias ostetud vegan halloumi, püha ristivägi, ei soovita), aga samas olen enda jaoks avastanud põnevaid asju ka: beyond burger, Wheaty vorstid, Loodusväe marineeritud tofu, tomatine rebitud kaer, kookosjogurt, alpro sojajogurt ja erinevad taimsed piimad. Jälgisin youtubes vegan toitumisnõustajat Pick Up Limes enne kui ta lahe oli ning vegan profikokk Avantgardeveganit ka, kelle raamatu ostsin. Lisaks tellin väljas rohkem taimetoitu, kui varem.

Joon piimakohvi asemel rohkem rohelist teed

Minu põhiprügiks on sel aastal olnud taimse piima pakendid. Taimse piimaga saab teha ülimalt häid smuutisid ja cafe lattesid. Mulle ei ole seni isetehtud piim meeldinud, et seda oma elus hoida. Loodetavasti õpin seda paremini valmistama kunagi, kui korralik blender kodus on. Vajalik pähklipiimakott on igatahes juba valmis. Kuna tarbisin taimset piima üle eluks vajaliku normi, mõtlesin, kuidas selle koguseid vähendada. Mul tekkis ülikooli ajal harjumus võtta kohv kooli kaasa, et funktsioneeriksin. Kuigi kohv annab mulle korraliku “energialaksu”, siis sellele järgneb ka kiire tagasilangus. Asendasin kohvi rohelise teega. Rohelises tees on väiksemad kofeiiniannused, mis jaotuvad ühtlasemalt. Nii kulub ka vähem piima ja tekib vähem prügi.

Tekitasin kapselgarderoobi ja toetasin jätkusuutlikku moodi

Lõin endale kapselgarderoobi, mis koosneb omavahel sobituvatest ja mitmetel eri viisidel kantavatest esemetest. Rohkem saad sellest lugeda siit. Enamiku riietest sain teise ringiga ning olen nende eest palju komplimente saanud. Olen ka valmis jätkusuutlike kvaliteetriiete eest vajaduse ja võimaluste olemasolul rohkem maksma ning püüan vältida kiirmoodi. Sel aastal ei ole ma midagi kiirmoepoest soetanud, aga kardan natuke, et pean ühe erandi tegema.

Leidsin endale sobiva korduvalt täidetava ja jäätmevaba kosmeetika- ning hügieenitarbed

Hakkasin kasutama Zao korduvalt täidetavat kosmeetikat ning Coloeur carameli metallkorkidega silma- ja kulmupliiatseid. Kasutasin võimalust ning suhtlesin Postimehe terviseportaalis töötades inimestega, kes on naha- ja suuhoolduse eksperdid, et teada saada, kuidas enda eest hästi hoolitseda. Kasutan nüüd apteegist ostetud näopuhastusseepi (pH nahale sobiv), toonikut klaasanumas ja päevakreemi tagastavas korduvalt täidetavas anumas. Hammaste jaoks leidsin lõpuks sobivad fluoriidiga hambapastatabletid.

Loen rohkem raamatuid

Kui ülikoolis kogus enamik päevast selle lugemisele, mida koolitükkideks vaja oli teha, siis minul oli natuke keeruline leida aega veel teiste raamatute lugemiseks. Audioraamatud olid abiks ning magistritöö kirjutamise semestril juba sai huvipakkuva paberraamatud ka kätte võetud. Olen püüdnud leida raamatuid, mis vastavad mu küsimustele elust, sealhulgas keskkonna kohta. Need on mind päris palju aidanud. Mõningatest raamatutest olen ka varasemates blogipostitustes kirjutanud.

Olen leidnud võimalusi rohkem panustada suuremal skaalal

Pidin endale vahepeal meelde tuletama, et päris suurel skaalal pole ma samuti panustamata jätnud. Blogi, koolitused, “Jäätmeteta kodu” tõlkimine, roheinnovatsiooni ajakirjas “Jälg” töötamine ja “Prügi aardeks taaskasutus” Facebooki gruppide algatamine on ka päris suur mõju. Aga tunne oli ikka selline, et tahaks süsteemsemaid ja laiaulatuslikumaid muutusi luua.

Sel kevadel kandideerisin seepärast keskkonnaekspertide programmi “Pioneers Into Practice”. Arvasin, et ei saa edasi, aga mind valiti. Läbisin koolituse, grupitöö ja läksin kuueks nädalaks Ljubljanasse tööle. Aitasin ettevõtet, mis tahab pakkuda inimestele tasuta võimalust oma pudelit puhta veega täita. Nad valmistavad puidust raamiga joogiautomaate, mida loodavad peagi pakkuda lennujaamades, hotellides, tanklates ja linnade avalikus ruumis. Toetasin neid turundusega ning lõin baasi, mille pealt nad saavad ka edaspidi töötada.

Osalesin Climate Launchpadi roheliste äriideede võistlusel daamiga, kes avab peagi Tallinna esimese pakendivaba poe. Meie idee on muuta pakendivaba ostlemine rohkematele inimestele kättesaadavamaks ning mugavaks. Töötame selle ideega ka praegu edasi.

Osalen suurematel kliimaprotestidel

Olen nüüd käinud kliimaprotestidel kolm korda: Tartus ühe korra 15. märtsil, teine kord 24. mail oma sünnipäeval ja kolmas kord Ljubljanas septembris. Viimane kord olin täiesti üksinda võõrkeeles rääkivate inimeste seas ja mul oli hea meel, et minu käigud ei sõltu kaaslastest.


Edasised plaanid

  1. Hankida blender. See kõlab võib-olla naljakalt, aga kodus mingite asjade kiire ja korralik blenderdamine aitaks mul vältida mitmete klaasanumates mökside ostmist ning muuta kokkamist lihtsamaks. Saaksin ehk ise teha paremat taimset piima, pähklikreeme ja määrdeid. See lihtsustaks mitmete taimsete toitude valmistamist.
  2. Müüa palju asju maha. Kuigi mul on kapselgarderoob, siis mõned riided ootavad veel maha müümist. Lisaks ootab ees varasema elukoha tühjendamine meie perekonnale pärandatud asjadest. Loodetavasti saab keegi teine nendest raamatutest palju-palju rõõmu ja toetame teise ringi turgu.
  3. Jätkata süsteemsete muutuste nimel töötamisega. See tähendab, et loodan endiselt teha pakendivaba ostlemise kättesaadavamaks ja mugavamaks.
  4. Teha uuesti purgikatset ja mahutada oma mitme nädala prügi ühte purki. Kui mul on Tallinnas oma süsteem uuesti ülesse seatud, siis teen jälle oma prügi tekke jälgimise eksperimenti. Praegu tekivad mul näiteks taimse piima pakendid ja kasutan väljas puhuri puudumisel kätekuivatuspaberit. Lisaks ostan vahepeal pakendatud taimseid lihaalternatiive (fleksitaarlasena). Kätekuivatuspaberist ma ilmselt hügieenilistel põhjustel ei loobu ning taimsete alternatiividega tutvun huviga edasi, aga äkki suudan taimse piima pakendeid vähendada.
  5. Avastada rohkem oma kodumaad. Kui mõtlen lihtsalt puhkama minna, siis võiks käia senikäimata kohtades,, näiteks Ruhnu ja Kihnu saartel. Tahaks ka mõne pikema metsamatka elukaaslasega ette võtta.
  6. Õppida mitmekesisemalt täistaimseid toite valmistama. Pakendivabaduse ja täistaimse toidu tasakaalustamine pole teadmiste puududes just maailma lihtsaim ülesanne. Näiteks olen raskustes magusate toitude valmistamisega vegan külalistele.
  7. Parandada oma ratas ära ja tuua Tartust Tallinna. Tartus saab mugavalt kasutada rattaringlust, aga Tallinnas võiksin ka rohkem rattaga liikuda, kui ilm lubab. Sloveenias käisin kõikjal rattaga.

***

Minu nimekiri on päris pikk, sest olen teemas lihtsalt nii sees. Tahaksin aga kuulda, kuidas teie olete oma harjumusi muutnud ning mida plaanite veel teha? Kuidas senine teekond läinud on? Jagage oma mõtteid kommentaarides!



Eelmine
Millised eesti blogijad veel jäätmevabadusest räägivad?
Järgmine
Kuidas valmistada kahe koostisosaga multifunktsionaalset huulepalsamit?

1 vastus

Email again:
Gethel 24. oktoober 2019
Oeh, see postitus meenutas ka mulle endale, et mu blender on päris niru ja ma ikka vaevlen temaga vahepeal, et ta mul asjad ära purustaks. Aga kuna ta on üks osa minu köögikombainist, siis nagu niiiiii tobe tundub mulle uue blendri soetamine. Annan talle ehk ühe aasta veel.. Aga tuleb põnev aasta, sest ka mina olen muuhulgas lubanud uuel aastal taimseid piimasid ise tegema hakata. Selle oma vana blendriga..