Millised on alternatiivid väikestele kilekottidele?
Seda lugu sponsoreerib Rimi Eesti (#TarbimeTargalt). Liitu Tarbime Targalt Facebooki grupiga klõpsates siia.
Inimeste usk teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse kipub olema suur. Oletatakse, et kui tõstame teadlikkust, siis muutub ka käitumine. Hiljutistest uuringutest selgub, et eestlased peavad jäätmeteket keskkonnaprobleemidest olulisimaks (lausa tähtsamaks kui kliimaproblemaatikat), kuid ise võrreldes teiste Balti- ja Põhjamaadega eriti ühekordset plastikut vältida ei ürita.
Kuigi teadmised on olulised, siis teadlikkusest käitumise muutmiseks ja harjumuse tekitamiseks ei piisagi. Teadlikkust tõstvad kampaaniad võivad ettevaatamatul planeerimisel käitumisi lausa normaliseerida. Kui teame, et enamik inimesi käitub mingil viisil (nt keskkonna suhtes hoolimatult, õigustab ja levitab see seda käitumist).
Harjumuse tekitamiseks on vaja, et keskkonnas oleksid regulaarselt teatavad vihjed, mis käitumist käivitavad. Näiteks hiljutine Rimi otsus kilekotid tasuliseks teha muudab need taoliseks keskkonnavihjeks. Varasematest tasustamistest on teada, et kui kilekotil on hind, hakatakse rohkem mõtlema, mis on tasuta alternatiivid. Toon ka ise mõned alternatiivid välja, mida kasutada ühekordsete kilekottide asemel.
Paljas pala
Üks lahendus on mitte midagi kasutada (kui tegu ei ole mullase ja pudiseva kraamiga). Lao enda köögi- ja puuviljad pakendamata korvi ning kaalu omas tempos iseteeninduskassas, kui see on võimalik ja pelgad sotsiaalselt teistsuguseid olukordi.
Vanad kilekotid
Kasuta neid kilekotte, mis on kodus juba olemas ning mis ei näe välja samasugused nagu Rimis (välimust uuendati vahetult pärast kampaania algust ning kottidele pandi triipkood). Kui oma prügi vähendamise teekonnaga alustasin, siis kasutasingi vanu kilekotte mullaste kartulite ostmiseks.
Isetehtud kott
Läbipaistev kardinariie on kerguselt üsna sarnane kilekotile ning selle saab hõlpsasti kodus õmmelda. Mina päriselt ka ei naudi õmblemist, aga see-eest ma oskan soovitada endast osavamate inimeste juhiseid. Marie blogist Meieeluilu kirjutas, kuidas õmmelda ilusaid riidest kotte. Heegeldamine ja kudumine mulle meeldivad, aga ise pole veel kena kotti teinud. Grete on ja ta kirjutas sellest oma blogis 3X ISE.
Kui ostad uut kotti
Sünteetilistest materjalidest kottide probleem on, et need eraldavad pesumasinas pestes vette mikroplastikut nagu teisedki sünteetilised riided. Siin võiks mõelda mikroplastiku filterkoti Guppyfriend soetamisele (ma ei ole seda veel ise teinud ja puudub isiklik kogemus). Looduslikest materjalidest nagu nt uuest mahepuuvillast valmistatud kotte peab aga väga palju kasutama, et need jalajälje poolest end ära tasuks.
Mina ostsin jäätmevabadusega alustades sünteetilised kotid, sest ma ei teadnud sünteetika pesemisega seonduvatest probleemidest. Hiljuti ostsin (murekohtadest teadlikuna) juurde mahepuuvillast kotid, sest just selliseid oli vaja ühe projekti jaoks. Keskkonnasõbralikuim valik on aga kott ja materjal, mis on juba olemas.
Millist kotti siis osta, kui on ikkagi ostusoov? Hetkel on turu parim SISU kott, kelle tooted on müügil ka uuskasutuskeskustes. SISU kotid on puuetega inimesed valmistanud Uuskasutuskeskuselt saadud tekstiilijääkidest ning ettevõtet juhivad tublid gümnasistid. Kuna mul oli kõik vajalik enne nende tulekut juba olemas, siis ma ei ole nende kotte ostnud, kuid klientide tagasiside pidi väga positiivne olema. Nendega teevad vahel koostööd ka ettevõtted, kes tellivad nende kotte meenetena.
Allikad
Aavik, Liisa (2020). “Eurobaromeeter: eestlaste mure keskkonnaküsimustes tõuseb, suurimaks probleemiks peetakse prügi.” Rohegeenius.
Aavik, Liisa (2020). "Uuring purustab roheillusiooni: eestlased on üsna vastutustundetud tarbijad." Rohegeenius.
Schultz, W. P., Khazian, A. M., & Zaleski, A. C. (2008). Using normative social influence to promote conservation among hotel guests. Social influence, 3(1), 4-23.
Three Myths of Behavior Change - What You Think You Know That You Don't. (2013, märts 20). Vaadatud 10. märts, 2020, https://www.youtube.com/watch?v=l5d8GW6GdR0&t
Kuigi teadmised on olulised, siis teadlikkusest käitumise muutmiseks ja harjumuse tekitamiseks ei piisagi. Teadlikkust tõstvad kampaaniad võivad ettevaatamatul planeerimisel käitumisi lausa normaliseerida. Kui teame, et enamik inimesi käitub mingil viisil (nt keskkonna suhtes hoolimatult, õigustab ja levitab see seda käitumist).
Harjumuse tekitamiseks on vaja, et keskkonnas oleksid regulaarselt teatavad vihjed, mis käitumist käivitavad. Näiteks hiljutine Rimi otsus kilekotid tasuliseks teha muudab need taoliseks keskkonnavihjeks. Varasematest tasustamistest on teada, et kui kilekotil on hind, hakatakse rohkem mõtlema, mis on tasuta alternatiivid. Toon ka ise mõned alternatiivid välja, mida kasutada ühekordsete kilekottide asemel.
Paljas pala
Üks lahendus on mitte midagi kasutada (kui tegu ei ole mullase ja pudiseva kraamiga). Lao enda köögi- ja puuviljad pakendamata korvi ning kaalu omas tempos iseteeninduskassas, kui see on võimalik ja pelgad sotsiaalselt teistsuguseid olukordi.
Vanad kilekotid
Kasuta neid kilekotte, mis on kodus juba olemas ning mis ei näe välja samasugused nagu Rimis (välimust uuendati vahetult pärast kampaania algust ning kottidele pandi triipkood). Kui oma prügi vähendamise teekonnaga alustasin, siis kasutasingi vanu kilekotte mullaste kartulite ostmiseks.
Isetehtud kott
Läbipaistev kardinariie on kerguselt üsna sarnane kilekotile ning selle saab hõlpsasti kodus õmmelda. Mina päriselt ka ei naudi õmblemist, aga see-eest ma oskan soovitada endast osavamate inimeste juhiseid. Marie blogist Meieeluilu kirjutas, kuidas õmmelda ilusaid riidest kotte. Heegeldamine ja kudumine mulle meeldivad, aga ise pole veel kena kotti teinud. Grete on ja ta kirjutas sellest oma blogis 3X ISE.
Kui ostad uut kotti
Sünteetilistest materjalidest kottide probleem on, et need eraldavad pesumasinas pestes vette mikroplastikut nagu teisedki sünteetilised riided. Siin võiks mõelda mikroplastiku filterkoti Guppyfriend soetamisele (ma ei ole seda veel ise teinud ja puudub isiklik kogemus). Looduslikest materjalidest nagu nt uuest mahepuuvillast valmistatud kotte peab aga väga palju kasutama, et need jalajälje poolest end ära tasuks.
Mina ostsin jäätmevabadusega alustades sünteetilised kotid, sest ma ei teadnud sünteetika pesemisega seonduvatest probleemidest. Hiljuti ostsin (murekohtadest teadlikuna) juurde mahepuuvillast kotid, sest just selliseid oli vaja ühe projekti jaoks. Keskkonnasõbralikuim valik on aga kott ja materjal, mis on juba olemas.
Millist kotti siis osta, kui on ikkagi ostusoov? Hetkel on turu parim SISU kott, kelle tooted on müügil ka uuskasutuskeskustes. SISU kotid on puuetega inimesed valmistanud Uuskasutuskeskuselt saadud tekstiilijääkidest ning ettevõtet juhivad tublid gümnasistid. Kuna mul oli kõik vajalik enne nende tulekut juba olemas, siis ma ei ole nende kotte ostnud, kuid klientide tagasiside pidi väga positiivne olema. Nendega teevad vahel koostööd ka ettevõtted, kes tellivad nende kotte meenetena.
Allikad
Aavik, Liisa (2020). “Eurobaromeeter: eestlaste mure keskkonnaküsimustes tõuseb, suurimaks probleemiks peetakse prügi.” Rohegeenius.
Aavik, Liisa (2020). "Uuring purustab roheillusiooni: eestlased on üsna vastutustundetud tarbijad." Rohegeenius.
Schultz, W. P., Khazian, A. M., & Zaleski, A. C. (2008). Using normative social influence to promote conservation among hotel guests. Social influence, 3(1), 4-23.
Three Myths of Behavior Change - What You Think You Know That You Don't. (2013, märts 20). Vaadatud 10. märts, 2020, https://www.youtube.com/watch?v=l5d8GW6GdR0&t
1 vastus