Plastikuta juuli on ka mulle väljakutse

Kui päeva jooksul kodust väljas olen, saan suurepäraselt hakkama nagu ikka (mõni väike ebaõnnestumine välja arvatud). Isegi laulupeo proovide vahel sööklas käimiseks laenasin vanematelt pisikese supitermose ja lusika. Muide, üllatavalt paljudel olid omad lusikad kaasas ning osalistele jagati korduskasutatavad veepudelid (nende kohta võiks järgmine kord küsida, kui paljud neid päriselt soovivad, sest paljudel juba on oma pudelid). Kes tahab asjale veel vinti peale keerata, saab liituda Facebookis plastikuta juuli väljakutsega.

Teiste kodudes on raskem toime tulla, kuid mitte võimatu. Ma ei näe aga oma eluviisi peale surumisel ja raiumisel mõtet. Teiste isiklikud valikud pole minu vastutus. Samas, palusin vanematel osaleda minu jäätmeteta eluviisi privaatkoolituses ja seda tagasisidestada. Nad annavad mulle alati head ja otsekohest nõu, millest on päriselt kasu. Järgmistel päevadel nägin neid juba kärpimas ja korduskasutamisele mõtlemas. Elukaaslasest kirjutan kunagi eraldi pikemalt, aga ta on samuti päris tubli.

Jäätmeteta eluviis peab muutuma mugavamaks ja kättesaadavaks, sest pole usutav, et kõik sammuvad mõnuga oma karpi ostma ja viitsivad endale selle teekonna selgeks teha. Seepärast arendame daamiga, kes peagi Tallinnas pakendita poe avada tahab, Climate Launchpadi võistluse raames mugavat pakendita toidu kojukande teenust. Ma ei püüdle jäätmevabaduse poole, et olla “see vähestest nägudest, kes seda nummit asja teeb”. Silme ees on alati visioon, et praegu käin veel nõnda ostmas, kuid varsti on selle mugavus ilmselge ja normaalne kõigile. Me oleme nüüdseks välja mõelnud, kuidas seda teha.

Natuke pärast Tallinna töö lõppemist lähen Sloveeniasse Ljubljanasse praktikale ettevõttesse ZERO CARBON, mille MyWater veeautomaadid valmistavad niiskest õhust vett. Ljubljana on pühendunud jäätmevabaduse poole liikumisele. Elan kuus nädalat jäätmevabas korteris, millest 100 meetri kaugusel on pakendita pood ning kohe lähedal rattalaenutus. Kui Ljubljana saab sellega hakkama, saab ka Eesti.

Eesti juurde tagasi tulles, lõpetasime ajakiri Jäljega mõni päev tagasi Stella Soomlaisi poes Eesti rohetehnoloogiaid ja rohelisi võimalusi tutvustava lühifilmi võtted. Maryliis Nullkulu.ee-st tegi algust keskkonnablogijate kokku toomisega. Saime temaga hiljuti kokku. Mina jooksin muude tegevuste seas peaga vastu puuoksa ning pillasin jääkuubiku limonaadist lauale, aga ta ei läinud ikka ära, naeris ja pildistas suurepäraselt. Üks oluline sõnum temalt, mille meie vestlusest kaasa võtsin on see, kui tähtis on asju koos teha nii, et oleks tore. Niiet tulge, teeme koos ja alustame näiteks plastikuta juulist, igaüks omas tempos.