ABC: Kuidas vähendada toidu raiskamist?

Kui zombie apokalüpsis tuleb, siis Tartus on meil kogutud paras varu kuivaineid. Ainult et ilmselt oleksin selle ajal Tallinnas kas vanemate või elukaaslase juures. Olen nüüd kolme elamise vahel pendeldaja. Viimati Tartut külastades võtsin nõuks poodi hoopistükkis vältida nii palju kui võimalik. Korterikaaslastest, kes samuti kahe linna vahel pendeldavad, oli külmkappi jäänud nii mõndagi. Olgu. Tegelikult oli minust ka jäänud asju, mida nemad oleksid “pidanud” ära sööma. Paar päeva üle tähtaja kinnine kohvikoor läks munaputru, banaanid kokteili, porgandid hummusega mekkimiseks ja nii edasi. Oma kullipilgu ja “väldi poodi” vandenõu võtsin ühes oma teistesse elamistesse. Nina pistsin raamatutesse, silmad videotesse ja kõrvadesse toppisin podcastid toidu säästmistest. Rimi “Tarbime targalt” grupile mõeldes, kes seda postitust toetab, sai kõigist kogemustest kokku üks toidu raiskamise vähendamise ABC.
Kuusevõrse-smuuti ja suhkrustamist ootavad apelsinikoored

Sel suvel mekkisin Fotografiska nullkulu restoranis muuhulgas hommikuputru nuudlite ja saia kujul ning kohvipurus marineeritud muna. “Mina tahan ka nii osav selles olla,” mõtlesin. Mind võlus leidlikkus ja austus, millega nad toitu kohtlevad. Kogu asja juures oli justkui miskit püha. Taoline mõtteviis toidust pole aga midagi, millega sünnime. See nõuab harjutamist. Hea uudis on, et toidu raiskamist vähendab enim teadlik kavatsus seda teha.  

Probleemi teadvustamine

Sügavkülmutatud köögiviljajäägid puljongi valmistamiseks

Keskmine eesti majapidamine raiskab aastas 47 kg toitu - nii palju kaalus Liisa vist 9. klassis. Selle  väärtus on 120€, mille eest saaks reisidiilide lehel praegu neli edasi-tagasi lennupiletit Tallinnast Edinburghi). Lastega peres on selle väärtus 200€, ehk 6 piletit - miks teeme oma peredele nii?

 Enim visatakse ära suppi ja putru, lisaks marju ja puuvilju, piimatooteid ja mune. Jäätmeteta eluviisi harrastajad ei pruugi siin tingimata kuidagi teistest paremad olla. Mina olen kahtlemata toitu ära visanud, sest see külg vajab minus veel arendamist. Hiljuti kuulsin ka ühe uuringu eeltulemustest, mille järgi võib pakendivabalt ostmine rohkem toitu raisata. Hea uudis on siin see, et toidujäätmeid vähendab konkreetne kavatsus seda teha.  

Toidu ära viskamise põhjused:

  1. Riknemine (44%)
  2. Liiga suure koguse valmistamine (14%)
  3. Parim enne kuupäeva möödumine (12%)
  4. Toidu pikaaegne seismine külmkapis (12%)
  5. Isutus (6%)
  6. Muu (5%)
Maryliis nullkulu.ee-st soovitas "Jäätmeteta kodu" raamatuga kaasa tulnud padjapüüriga plaksumaisi teha. Proovisin ja töötas väga hästi. Hiljem proovisin plaksumaisi tsitruseliste suhkrustamisest üle jäänud siirupiga karamelliseerida, aga tegin seda liiga lühidalt ja ei tulnud päris karamelline. Plaksumais sai söödud, aga järgmine kord olen targem.

Koduse toidu ja katsetamise harjumus

Kodus ise toidu valmistamine õpetab retsepte tunnetama ja nendega mängima: nt poole sibula asemel võib panna terve ning mõne teise koostisosa võib sootuks ära jätta. Üks hetk saab julgelt ilma retseptideta eksperimenteerida. Mitmed minu tuttavad on üllatunud, et kui ma keeran olemasolevast midagi kokku, siis mul õnnestub ikkagi maitsev toit valmistada.

Kokkamine on suurepärane viis perega koos aega veeta. Perekesksed toidukorrad vähendavad laste hilisema ülekaalu tõenäosust. Laste kaasamine toiduvalmistamisse annab neile tervislikumad ja paremad toitumisharjumused. Näiteks mina oskasin nelja-aastaselt pannkooke küpsetada ning kilu puhastada - kummardus vanematele. Õved pandi esimesel võimalusel hakkima ja algklassides läks suuresti iseseisvaks küpsetamiseks. Kui laps on ise juurviljadest toitu valmistanud, siis ta on ka valmim neid sööma. Ei mina ega mu õved pole olnud toiduga pirtsutajad.  

Röstisin kortsus paprika, keetsin leotatud kikerherned ning purustasin saumiksriga hummuseks. Lisasin tšilliõlijääke. Sõin hummust pestud, kuid koorimata porganditega, mis ootasid kiiremat ära tarvitamist. Joogivette lisasin külmutatud sidruniviilu, mis ühest üritusest kunagi üle jäi.

Nädalamenüü planeerimine ja ostunimekirja koostamine:

Nädalamenüü koostamine aitab paremini koguseid planeerida. Esimene samm on üle vaadata, mis kappides juba olemas on. Uue nädala menüü peaks maksimaalselt kasutama juba olemasolevat. Suurepärane tööriist selleks on Yummly, mis aitab leida retsepte arvestades sinu nõudmisi. Taimsete toitude retseptide iseseisvalt koostamiseks sobib Plantjammer, mis ütleb, milline toiduaine millega hästi maitseb.

Kui elu võimaldas pikemalt (mh mitme inimese peale) toite planeerida, siis kasutasin lihtsalt Google Drive’s teiste elamise liikmetega jagatud Exceli tabelit. Selles on retseptide koostiosad ning lingid retseptidele. Kui sinu elu viib sind ühe kuu sees sageli ühest kohast teise nagu mind praegu, siis on hea varuda kauem säilivaid toiduaineid (kuivained, kõva juust, või) ning olla muus osas (puu- ja köögiviljad, liha, sai-leib) lihtsalt spontaanne. 

Hommikusöök võiks nädala sees pigem olla lihtne, kiire, kuid toitev: puder (lisanditega kindlasti, et kõht liiga kiiresti tühjaks ei läheks), smuuti, võileivad või müsli. Kui sööd lõunat kodust väljaspool, siis võiks süüa teha ainult õhtul ning kahe toidukorra jagu kodust kaasa võtmiseks. Toidu valmistamine peaks jääma mõistlikku ajavahemikku ning soovitatav on seda kellegagi koos teha. Lisaks võiks varuks olla kiired suupisted: puuviljad, juurviljad, tervislikud küpsised. Igaks juhuks tasub jätta üks tühi päev jääkidest toidu valmistamiseks, sest pea alati juhtub midagi: küllaminekud, laiskus, väljas söömine ja muud ootamatused.  

Hoiustamine

Kuivainete säilituspurkides hoidmine võimaldab hästi näha, millised toiduained kapis on ning mis vajaks kasutamist. Soovitatav on neid hoida otsese päikesevalguse käest eemal. Kuumtöödeldud toit säilib sõltuvalt tüübist külmkapis kaetuna 3-5 päeva. Kuuma toitu võiks enne külmkappi pistmist jahutada, kuid seda maksimaalselt kaks tundi. Külmkapis tuleks uue ostukotiga tulles vanemad toiduained liigutada ettepoole ning uuemad tahapoole. Rohkem juhiseid külmikutes toitude hoiustamisest leiad siit

Kompostimine

Enam kui poole segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed. Nende eraldi kompostihunnikusse või biojäätmetesse sorteerimisel kulub prügiveole vähem raha, sest olmeprügi vedu on kõige kallim. Toidujäätmete eraldi sorteerimine on oluline, et need korralikult laguneksid. Nii tekib ka vähem ebameeldivat lõhna. Olmeprügiga segamini ei saa need korralikult laguneda ning eraldavad metaani. Metaan on oma mõjult kliima soojenemisele 28-36 korda kangem kraam kui süsinikdioksiid. Toidujäätmed määrivad olmes teisi jäätmeid ning muudavad nende ümbertöötlemise võimatuks. See tähendab ressursside raiskamist: muidu väärtuslik materjal tuleb põletada või ladustada prügimäel.  

Hoidistamine

Hapendamine aitab säilitada värskeid toite ning teha neist tõelisi hõrgutisi: kimchit, hapukapsast, kombuchat ehk teeseenejooki. Hapendatud toidud säilivad kuude kaupa ning hoiavad alles meile kasulikud ja tervislikud ained. Mina kindlasti fermenteerimise võlur veel ei ole, aga need soolakurgid, mis mu ema suvel teeb on sõltuvusttekitavad. Minu elukaaslase vanaema teeb samuti maitsvaid moose, hapendatud köögivilju ja purgisuppe. Viimaseid on eriti mõnus võtta, kui sa ei jaksa toiduga möllata. Zero waste chef blogis on inglisekeelseid juhiseid, kuidas teha ingveriõlut ja hapusaiataigent jpm. 

Koorimise vältimine

Koore all on kõige kasulikumad vitamiinid, mistõttu võiks niigi ajakulukat koorimist võimalusel vältida. Korralik pesu on suureks abiks. Kevadeks on kartulitel muidugi nii paks koor, et neid ei saa enam hästi koorimata jätta, kuid kartulikasvatajad ise soovitavad kartulit üldiselt just koorega süüa. 

Juurviljajääkidest keedetud puljongi saab panna purgiga sügavkülma. Purki ei tohiks täita ääreni, sest muidu võib see katki minna.

Köögiviljajääkidest puljong

Minu lemmiknipp on kasutada kõiksugu hakkimisest ja koorimisest tekkinud köögiviljajääke puljongi keetmiseks. Hoian neid sügavkülmas kaanega karbis. Ühel hetkel, kui karp täis on, keedan need ära ja nende maht väheneb umbes neli korda. Kui puljong valmis, külmutan selle ära. Siit leiad täpsemad juhised

Kõige ära kasutamine

Suhkrustatud tsitrusekoored.

Sel kuul võtsin ülesandeks näha absoluutselt igas asjas potentsiaali nagu oleksin Fotografiska kokk. Tegin näiteks ühel hommikul smuutit, kus kasutasin sügavkülmutatud kuusevõrseid. Selle käigus tekkisid apelsinikoored, mida suhkrustasin. Suhkrustamise käigus tekkis apelsinikooresiirup, mida kasutasin plaksumaisi karamelliseerimiseks. Leotatud (ja keedetud) kikerhernestega ja röstitud kortsus paprikaga tegin hummust, et süüa ära hunnik porgandeid, mis kapis seisis. Alles jäänud hummuse toppisin omakorda omletti, sest miks mitte. Uurisin edasi, kas kuskil on üldine lihtne suunis, mida teha jääkidest. Tuli välja, et juhised kipuvad olema väga konkreetsed retseptid konkreetsete asjade kohta. Mina tegin tähestiku järjekorras tabeli (laadi alla siit), mis annab idee, mida soovija saab hiljem ise googeldada. 

JÄÄK

RETSEPT

Avokaado

šokolaadivaht

Banaanid

jäätis, smuuti, banaanileib, küpsised

Brokkolivars

kasuta samuti toidus ära, keeda, prae, tee suppi

Hakklihakaste

pitsakate

Hapupiim

hapupiimapannkoogid

Hautis

pirukatäide

Juust (kuivanud)

püreestada lisanditega määrdeks; püreesupiks nt juurikavaagnast üle jäänud juurikatega; sügavkülmuta ja riivi vastavalt vajadusele otse roogadele

Kartulikoored

krõpsud

Kartulipuder

sõõrikud, kartuli rieskad

Kikerhernevedelik

kaste, vegan vahukoor

Kruubid

kruubisalat

Kõrvitsaseemned

röstitud kõrvitsaseemned

Köögiviljajäägid (keedetud, praetud)

püreesupp, kaste, määre; pasta- ja riisiroogade lisand

Köögiviljajäägid hakkimisest, koorimisest

köögiviljapuljong

Leib

riivleib, kuivikud, küüslauguleivad; hoiusta sügavkülmas

Luud

puljong

Mandlimass taimsest piimast

küpsised, koogid, leib, gluteenita "saiapuru"

Peet (keedetud)

carpaccio, peedikreem, ahjus küpsetatud sinihallitus- või kitsejuustuga

Pita sai

pita krõpsud

Puder

kaerahelbesai, kaerahelbepannkoogid, ahjupannkook, küpsised, smuuti

Puuviljajäägid

toormoos, pirukatäidis

Puuviljajäägid (südamikud, koored)

äädikas

Riis

täidetud köögiviljad, küpsetatud riisipuding

Risotto

rancini

Sai

riivsai, kuivikud, rikkad rüütlid, saiavorm, saiasalat, krutoonid, panzanella; hoiusta sügavkülmas

Salatiroheline

pesto, krõpsud, praadimine muu toidu sekka

Sibul

falafelide sisse

Sidrun

viiluta ja külmuta

Sojaoa jäägid sojapiima valmistamisest (okara)

küpsised; lisand panniroale, koogile või muffinitele

Spagetid

spagetikook

Tsitrusekoor

riivi ja kuivata või külmuta toitudes kasutamiseks; marmelaad; tsitrusesool

Õunad (muljutud, hakkavad koledaks minema)

küpsised, krõpsud, õunakrõbedik

Ürditaimed

õli või veega külmutatud kuubikuteks; maitsevõi; falafelide sisse



Oma toidukarbi kaasa võtmine üritustele

Cleantech ForEsti üritusel jäi üle kaks quiche'i ning juurviljad. Eelmistel päevadel viisin ühe teise organisatsiooni ürituselt koju kaks (oma) karpi salatit, paki mahla ning pudeli veini. Asju jäi ürituse toimumiskoha külmkappi veelgi.

Igal üritusel, kus ma käin, tekib tavaliselt toidujääke. Sageli kasutatakse stüroplastist karpe nende kaasa pakkimiseks või jäetakse asjad külmkappi seisma lootuses, et keegi need ära sööb. Minul on sageli oma karp kaasas. Oma organisatsiooni suurematele üritustele võtan juba ette teades mitu karpi kaasa. Nii ei pea mina mitu söögikorda süüa tegema ning organisatsiooni külmkapis või prügikastis ei haise pärast uus penitsilliinikatsetus. Üldiselt võiks ürituste korraldajad julgustada juba ette osalejaid igaks juhuks karpe kaasa võtma. Näiteks Cleantech ForEst oli ses osas väga tubli.

Toidu jagamine
Toidujäägid on hea ettekääne sõprade külla kutsumiseks ja mõnusateks istumisteks. Samas võib neid pakkuda või otsida ka kohaliku Foodsharing Facebooki grupis (vajadusel tee oma piirkonnale ise üks grupp).

***

Raamatusoovitused

”Targa kokkaja retseptiraamat. Ülimaitsvalt ülejääkidest.” Mariliis Ilover.

“Teistmoodi kokaraamat.” Maiken Urmet 

Video

Food waste is the world’s dumbest problem”. Vox. 

Filmid

Sain hiljuti teada, et Maailmakool laenutab tasuta hariduslikel eesmärkidel filme välja, mida võib näiteks suuremas seltskonnas vaadata. Seal leidus filme ka toidust. See kuu ma ühtegi täispikka filmi vaadata ei jõudnud, aga ootan teie soovitusi. 

Veebilehed

tarbitoitutargalt.ee

savethefood.com Inglisekeelsed retseptid ja hoiustamissoovitused. 

Facebooki grupid

Tarbime targalt

Foodsharing Tartu // Tallinn 

*** 

Milliste nippidega sina toidu raiskamist ennetad? Mis on sinu lemmik jäägiretsept?

Eelmine
Kuidas valmistada kahe koostisosaga multifunktsionaalset huulepalsamit?

6 vastust

Email again:
Marika 26. november 2019
Väga hea ja kasulik postitus! Olen oma suureks meelehärmiks üsna suur toidu äraviskaja - samas saaks pea enamikust neist midagi muud valmistada. Õnneks me küll komposteerime, aga raisata tuleks palju vähem ja seda ma ka plaanin.
Lisaksin ühe hea mõtte kartulipudru kohta - sellest saavad viimasel ajal meie peres teisel päeval alati kartuli-rieskad (kiidetud olgu Mari-Liis Iloveri retsept https://mariliisilover.com/2015/01/soome-lameleivad-kartuliga-ehk-lihtsalt-kartuli-rieskad/ ! Kõik meie peres armastavad neid :)
Mondo filmidest olen näinud ja kaks aastat tagasi Rakvere Rohenädalal vaadanud toiduteemalist filmi "Lauake, kata end!" See oli hea film! Suurelt ekraanilt (kinos) siiski kohati uduse kvaliteediga.
Triinu 27. november 2019
Väga kompaktne ja süsteemne artikkel. Toitu rikneb meil suhteliselt vähe, aga kõike päriselt viimase terani ära kasutada ei suuda. Lihtsalt kommentaariks, et toitudes kasutaksin ainult mahepõllunduse tsitrusekoori, sest sinna kontsentreeruvad keskkonna saasteained ja taimekaitsevahendid. Nende söömine võib kasu asemel hoopis kahju teha.
Gethel 27. november 2019
NII KASULIK POSTITUS! Nii palju kuldaväärt infot. Aitäh!
Kärt 30. november 2019
Väga hea postitus! Sain palju häid mõtteid jääkide kasutuse osas. Suured tänud!
Suletud ring 30. november 2019
Aitäh teile kõigile! Nii tore on kuulda, et sellest oli kasu ning huvitav on lugeda teie mõtteid ja häid ideid :)
Mari 30. november 2019
Toidu raiskamist ennetan kanade pidamisega. Ideaalselt hävitavad 90% toidujääkidest. Ja isegi koduelupuu otsas elavad harakad saavad oma osa. Teine meetod, mida kasutan, on nt supi tegemisel kohe peale valmistamist ja jahtumist panna suppi väiksemasse karpi ja sügavkülma. Sageli mitu päeva järjest sama toitu süües tekib küllastus ja see aitab varieerida sööke kergemini. Eriti hästi töötabki see suppide peal, sest neid on raskem väiksemat kogust korraga teha.