Kuidas alustada nullist targa tarbimisega?

Seda lugu sponsoreerib Rimi Eesti (#TarbimeTargalt). Liitu Tarbime Targalt Facebooki grupiga klõpsates siia.
Oliivipuu Horvaatias Šibeniki linnas. Elasin ja töötasin 1,5 kuud naaberriigis Sloveenias  ning käisin Šibenikis tööreisil.

Tark tarbimine on see, kui tarbija valib tooteid arvestades nende mõju ühiskonnale. Esimene ja lihtsaim samm on keelduda ebavajalikust. Nõnda säästame end suurest mõttetööst, et mis on õige toode ja mis mitte. Sada kodus seisvat ja kasutamata ökoobjekti ei tee kellestki keskkonnasõpra. Kuid kui me päriselt midagi - enamasti toitu - vajame, võiks mõelda, et mida ja kuidas me siis õieti ostame. 

MIKS ALUSTADA?

Pole üht õigeimat viisi olla tark tarbija. Alusta sellest, miks sa üldse soovid targemaks tarbijaks saada? Kas see on üks sinu prioriteete? Millised on sulle olulised väärtused, mida soovid oma ostuotsuseid tehes järgida? Siin tuleks silmas pidada, et me ei saa kahjuks iga toote puhul kõiki väärtuseid arvestada ning meil peaks olema väärtuste hierarhia. Spikriks, mõned ökoloogilised, eetilised ja õiglusega seonduvad väärtused on:

●     Keskkonnasõbralikkus

●     Töötajate õiglane kohtlemine

●     Veganlus ja loomade õigused

●     Naiste või vähemuste juhitud ettevõtlus

●     Tervislikkus

●     Annetamine kogukonda

●     Ümbertöödeldud materjalid, väärtustav taaskasutus

●     Mahe

●     Julmusevaba

●     Kohalik toodang

●     Jäätmevabadus

jne

 

Lisaks on täiesti normaalne mõelda ka esteetilistele ja hedonistlikele väärtustele:

●     Kasutajasõbralikkus: ostetavad tooted on mitmekesised, kvaliteetsed, kasutatavad erinevates olukordades, parandatavad, mugavad, ilusad ja pikaealised.

●     Hea enesetunne: tunneme end paremaid otsuseid tehes paremini.

●     Ilu: minimalistlikum kodu on ilusam ning keskkonnasõbralikud tooted sageli kaunimad.

●     Raha: tarbimise vähendamine ja oma kulutuste piiramine olulisele tähendab, et kulutame vähem raha ning saame seda investeerida oma tulevikku.

●     Teadmised: omandame uusi teadmisi paljudel huvitavatel teemadel.

 

Milline neist väärtustest on sulle olulisim? Milline on TOP3? Mina alustasin jäätmevabaduse kohta uurimisega, sest tahtsin midagi uut õppida. Mind köitis selle kohta infot otsides eelkõige selle esteetilisus, lihtsus ja tehtavus. Sellele järgnes lõpuks soov tekitada vähem prügi ja tarbida vähem. Kui paneme enda olulisimad vajadused esikohale, aitame paremini ka teisi. Siinkohal mõtlen, et on täiesti okei tunnistada endale, et teed midagi paljuski, sest see pakub sulle rõõmu, head enesetunnet ja naudingut. Just need tunded ongi tasu, mis harjumusi kinnistada aitab.

 

KUIDAS ALUSTADA?

Informatsiooni ja inspiratsiooni kogumine

Hakka sotsiaalmeedias jälgima inimesi, kes haakuvad sinu väärtustega ning lõpeta nende jälgimine, kes õhutavad sind liigselt ebavajalikku tarbima. Liitu vastavate gruppidega, otsi videosid ja filme, kogu raamatusoovitusi, leia endale sobivad Facebooki grupid (mh Tarbime targalt). Informatsiooni kogudes ole allikakriitiline. Blogid ja Facebooki grupid jagavad küll kasulikke nippe ja soovitusi, aga iga asi ei ole seepärast veel puhas kuld. Palun konsulteeri nt tervisetoodetega eksperimenteerides vastava eriala professionaaliga.  

            Loe rohkem:

            Kes veel jäätmevabadusest blogivad?
   Facebooki grupid, mis aitavad prügi vähendada 

   (Plaanin ka kirjutada tulevikus filmidest, raamatutest, huvitavatest allikatest. Kui    soovid uutest kirjutistest teavitusi saada, liitu uudiskirjaga

Lisaks, õpi tundma keelt, mis peegeldab jätkusuutlikku toodet. Uuri jooksvalt, mida tähendavad ökomärgised vaadates poeriiulil enda kodus olevaid tooteid. Vaata, millistele küsimustele on sul ettevõtte kodulehelt raske vastuseid leida ning vajadusel kirjuta ettevõttele kiri. Uuri, millistes ettevõtetes on nende globaalne mõju nende tegevuse keskmeks. Hoiatan, et enda harimine muutub sõltuvusttekitavaks tegevuseks. 

Lihtne eneseanalüüs

Milles oled juba praegu tubli? Millised on järgmised sammud, mida oled valmis tegema? Oma kavatsuste kirja panemine suurendab tõenäosust, et sa need päriselt ellu viid. Sina tead kõige paremini, mis praegu sinu ellu sobitub ja mis on sinu jaoks võimalik. Blogijad nagu mina jagavad lihtsalt enda kogemusi ja enda avastusi teekonnal keskkonnasõbralikuma eluviisi poole. Ära tunne kohustust, et pead tegema kõike täpselt samamoodi. Mina ei tee ka kõike nii nagu mu eeskujud. Mis on sinu võimalused? Sinu teekond?           

            Loe rohkem:

            Eneseanalüüs jäätmevabaduse poole püüdlejale 

Otsusta, mis on nüüd see üks harjumus, mida sa muutma hakkad? Meie tahtejõud on piiratud ning päris keeruline on algul kohe leida kümnele jätkusuutlikkuse kriteeriumile vastav toode. Liigu algul väikeste sammudega. Jäätmevabaduse kallale asudes võtsin endale 1,5 kuud uurimistöö tegemiseks. Sel perioodil astusin väikseid samme (nt ostsin pirukaid oma karpi, võtsin veepudeli kaasa) ja kogusin infot. Alustasin pakendivabalt ostlemisega ajal, kus teadsin, et mul on olukord kontrolli all ja piisavalt teadmisi kogunenud. Ühekordsed tarbeesemed asendasin korduskasutatavatega järk-järgult, kui need otsa said.

 

SOOVITUSLIKUD ESIMESED SAMMUD

Kui oled leidnud, et teadlik tarbimine on sinu prioriteet, siis tuleb otsida viise, kuidas see automaatseks ja harjumuslikuks tegevuseks muuta. Mõned muutused nõuavad ühekordset otsust, mis kõik muu ära automatiseerib. Teiste jaoks on alustuseks vaja keskkonda paigutatud vihjeid, mis soovitud käitumise uuesti ja uuesti vallandavad. Nii kujunevad harjumused ning me ei pea nendele tegevustele lõpuks eriti mõtlema. Harjumused on põhjus, miks peseme hommikuti ja õhtuti hambaid, kammime kodust väljudes pea ära ning vahetame igapäevaselt sokke ja aluspesu. Hinnanguliselt koosneb ligi pool meie päevast k harjumuspärastest tegevustest. 

Küsimused, mida erinevaid tooteid ostes esitada

●     Küsi endalt: kas ma vajan seda või lihtsalt tahan seda? Miks? Kui tihti ma seda kasutan? Kuidas see minu elu parandab? Kui see on vajadus ja kasutad seda eset piisavalt sageli, osta see. Pea meeles, et igal tootel ja teenusel on oma mõju keskkonnale.

●     Kas see on kõige jätkusuutlikum valik? Uuri, kas saad toote kohta piisavalt informatsiooni ning vajadusel nõua seda. Loe rohkem, kuidas ära tunda rohepesu siit.

●     Kas saaksin selle eseme kasutatuna? Miski pole keskkonnasõbralikum kui teise ringi kaup. Me ei pea seetõttu kasutatut ostes mõtlema, kas see toode on Fairtrade, mahe, vegan jne jne.

●     Kas võiksin selle eseme leida tasuta (nt Facebooki grupist Tasuta kraam), seda laenutada jne? Kas saaksin mingi olemasoleva eseme ära parandada (nt Tartu Paranduskeldris)?

●     Kui asi on väga odav, siis kes tegelikult maksab kinni sotsiaalsed ja keskkonnakulud? Mõtle, millest ühe toote hind koosneb: materjal, töökulu, ressursside ammutamine, tööaeg, töövahendid, transport, reklaam, raamatupidamine, juurdehindlus poes jne.

●     Kas uut asja ostes saad toetada väärt ja läbimõeldud ettevõtmist? On palju vahvaid ettevõtteid, kes mõtlevad, kuidas luua hällist hällini tooteid ja rakendada paremaid keskkonnapoliitikaid. 

 

Mõned näited jäätmevabaduse teekonna põhjal

Automatiseeritavad muutused

●     Keeldumine:

-       telli postkastile Omniva kodulehelt rämpspostist keeldumise silt. Poodide kodulehtedel on samuti sooduspakkumised, kui need sind huvitavad.

●     Korduskasutamine:

-       Asenda võimalusel järk-järgult ühekordseid asju vajalike korduskasutatavate alternatiividega. Pane kirja, mida sa vajad ning hoia seda nimekirja muuhulgas tähtpäevadeks, mil inimesed sult kingisoove küsivad.

●     Käitlemine ja kompostimine:

-       Pakendikott eramajale ja pakendikonteiner kortermajale on paljudes piirkondades tasuta. Telli kott või võta ühendust korteriühistuga.

-       Paberi ja papi ning bioprügi äravedu on soodsamad kui olmeprügi vedu. Eramajas saab luua ka kompostihunniku.

-       Vii end kurssi sellega, kuhu saad enda piirkonnas oma jääke viia lehel kuhuviia.ee.

 

Lihtsad harjumused, mida luua

●     Keeldumine:

-       Harjuta keeldumist nännist ja flaieritest.

-       Keeldu oma e-postkasti saabuvast rämpspostist klikkides meilide lõpus “unsubscribe” linki. Harjuta end kustutama kirju, mis pole enam aktuaalsed, ning arhiveerima neid, mida võib hiljem vaja minna.

-       Teavita tähtpäevadel oma lähedasi ette, mida kingiks soovid, et vältida soovimatuid kinke.

-       Poes võid õhukesed kilekotid võtmata jätta ja puhtad puu- ja köögiviljad ka lihtsalt korvi laduda ning iseteeninduskassas mugavalt kotti kaaluda.

●     Kärpimine:

-       Mõtle, kas mõni ese, mis sul kodus on, võiks täita mitut funktsiooni? Kas mõnda eset on topelt ja need võiks kedagi teist teenida?

-       Tekita endale tuppa üks kast, kuhu paned jooksvalt asju, mis võiks minna teisele ringile kellelegi, kes neid rohkem vajab. Võid teha ka kasti asjade müümiseks ja pildistada need ülesse nt Basaari mobiilirakenduses.

●     Korduskasutamine:

-       Hoia kotis või ukse juures valmis riidest kotid, millega poodi minna, et keelduda uutest kilekottidest. Võid kasutada juba olemasolevaid kilekotikesi.

-       Välja minnes mõtle alati, kas sul on kaasas võtmed, telefon, rahakott ja vesi (korduskasutatavas anumas).

 

HARJUTA

Harjumused tekivad tegutsemist, tegevuse kordamisest. Ma olen harjunud tellides ütlema “palun mulle üks jook ilma kõrreta” ning “palun mulle need porgandid siia koti sisse”. Ma olen harjunud väljudes pudeli kaasa võtma. See kõik tuleb sellest, et ma seadsin mõne aasta endale eesmärgi ning hakkasin lihtsalt tegema väikeseid asju uuesti, uuesti ja uuesti.

 

Loe lisaks

ABC: kuidas tekitada vähem prügi kui keskmine eestlane?

Kuidas alustada nullist prügi nullimisega?

Tõhusaim viis oma jalajälje vähendamiseks


***
 Jaga kommentaarides, millised on sinu arvates suurimad väljakutsed teadlikumaks tarbijaks muutudes? Mis aitab teadlikum tarbija olla?

Eelmine
ABC: Rohepesu 
Järgmine
Mida pakun kiirel päeval külalistele?

Vastused puuduvad

Email again: